Blåvand, rannik, punkrid, miiniväli

Kuna Teise maailmasõja ajal läks Hitleril enamus ründejõudu ida euroopale, siis läänerannikule jäi vaid kaitse. Kuigi statsionaarsete kaitsemehhanismide idee oli selleks ajahetkeks juba vananenud, oli see siiski Hitleril enda suur unistus rajada just Taani läänerannikule suur Atlandi müür. Hitleri kirjelduse järgi "purunematu betoonist müür, täis suurtükke ja lojaalseid eliit sõdureid". Tegelikkuses olid aga kilomeetriste vahedega punkrid ja liiga noored, liiga vanad või vigastatud sõdurid. Vahel hoopis vangid, kes lasti saksa sõjaväkke mineku eest vabaks. Kokku on neid punkreid umbes 300 üle terve Taani lääneranniku liivarandade.

Skallingeni edelarannik on Taani on viimane miiniväli, mis jäi Teise maailmasõja järel, kui Saksa okupatsioonivõimud paigutasid oma kaitseliini osana Taani 1 389 289 maamiini. Umbes 10 000 neist miinidest, millest kaks kolmandikku on jalaväemiinid, jäävad poolsaare suletud alale. Miinide eemaldamist takistab liikuv liivarannik, mis võib matta miinid mitu meetrit maa alla või hoopis merre. Meri on pärast sõja lõppu rannast liikunud umbes 200 meetri kaugusel itta. Väidetavalt on rannik miinidest puhas alates 2009 aastast.

Ranniku sõdurite poolt miinivabaks muutmisest on tehtud ka film "Land of Mine". Põhi sisuks on see kuidas noored saksa sõdurid pandi Taani seersandi poolt miine otsima ilma igasuguse varustuse ja kaitsevahenditeta. Umbes 2000 sõdurist pooled said surma või raskelt viga.

Link filmi kirjeldusele: https://m.imdb.com/title/tt3841424/Read more