Indonesia
Tukad Dari

Discover travel destinations of travelers writing a travel journal on FindPenguins.
Add to bucket listRemove from bucket list
Travelers at this place
    • Day15

      Väljasõit vol. 1

      February 5 in Indonesia

      Reede hommikul oli minul juba varakult kell helisema pandud ning huvipunktid kaardile märgitud. Ometi on käes esimene väljasõidu nädalavahetus 🤪 Tiit tegi küll natukene kannatanu nägu aga ajas end siiski üles. Üritas oma pop-up stuudiosse imbuda aga ma sain ta sealt kätte. Ma küll olin kuulnud, et siin kuskile jõudmine võtab jube kaua aega, aga et nii kaua, sellega ma ei olnud arvestanud. Mõnikümend kilomeetrit = mitu tundi. Google maps tahab valida kõige lühema tee ja Bali shortcutidest olen ma omajagu reelse (vanemale lugejaskonnale: reel = lühiformaadiline video) näinud. Oled täiesti korralikul maanteel ja siis vasakpööre metsa. Kaks rollerit mahuvad üksteisest vast mööduma, auto juba naljalt teepeale ei mahu, teed on täpselt sellised, et kunagi justkui oli siin tee. Aukude vahel on natukene ka asfalti säilinud ning mägedest tulev vesi on enamus teeäärtest endaga allapoole suunda kaasa viinud. Seega pimedas ma sõita ei soovitaks. Tulemus võib olla sama nagu see mäng kus last raputatakse kellegi täiskasvanu süles ning targutatakse kaasa - sile tee, sile tee, sile tee….AUK, ja siis see laps kukub põlvede vahelt põrandale 🤦‍♀️.

      Igatahes pakkisime oma paar asja seljakotti ning asusime teele. Jõudsime esimesse paleesse idapoolesuuna Balil - Klungkung Royal Palace. Jap, Bali oli kunagi hindu-budistlik kungriik, aastast 914 kuni 1908. Mingihetk, no nagu elus ikka tuleb võimuiha, ahnus, kuulsusejanu ja kõik muu selline mängu ning 1651 lagunes see pisike saar üheksaks eraldi kungriigiks. Igaüks hakkas ehitama oma paleesid, rajama dünastiaid ning lõid valitsuse. Aru anti siiski aga Bali Kuningate Kuningale. Külastatavas palees ei olnud suurt midagi säilinud, kohtupidamise ala ning natuke varemeid. Siin soojas, kus iga lill õitseb, puud on paksult lehtedes, muru roheline ja veesilmad täis veelilli on ka iga vare jube ilus. No ja loomulikult need suured ja väikesed ja veel suuremad ja veel väiksemad Bali väravad. Imeilusad. Neid väravaid on rajatud ja rajatakse loodetavasti ka edasi Balil, Jaaval ja Lombokil. Enamasti tähistavad sissepääsu templisse, paleesse ja surnuaeda. Väravad, kaks vastakuti asuvat perfektselt samasugust “väravaposti” on nikerdatud puidust või kivist. Enamasti on neil peal kujutatud koletisi, et peletada eemale kurjasid vaime, nendeni jõudmiseks rajatud ka trepp, mida ääristavad draakonid ning deemonid. Natuke võtab isegi imestama kuidas nii ilusaid nikerdustöid oskavad inimesed võivad mõnes kohas olla disaini ja ilumeelega no nii pimedad, et ei jõua ära imestada.

      Edasi liikusime ühe (paljudest) kose juurde - Gembleng waterfall. Kosk nagu kosk. Hakkab kuskilt ülevalt tulema ning moodustades siis vahepeal väikesi veevannikesi, kuhu ilupiltide soovijad sukelduvad ning kaasasolev fotograaf neist romantsipilte vorbib. Ma küll lubasin, et teen siin kõik klišeed kaasa aga siiski…see ei ole mulle. Pakun, et Tiit nõustub minuga 😆. Muide siin juhtus ka esimene rolleri peaaeguõnnetus. Mina olin maha läinud ja kuna looduses on siin teed mudased, kännukühmased ja väga üles- või allamäge siis hakkas Tiit rollerit parkima ning tagaratta tõmbas üsna kiirelt alt ära. Õnneks midagi ei juhtunud ning kõik jäid püsti aga andis teadmise kui ettevaatlik siiski peab olema. Muide sellised kohad on annetuste pealt toimivad. Raha jäta südametunnistuse järgi ning selles väikeses “piletipunktis” on kohal enamasti terve pere. Peatakse logiraamatut - kes annetas, kui palju ja kust ta tuleb. Seega sulraha alati kaasa! Mulle meeldiks konkreetne piletihind rohkem, ma ei pea end kunagi halvasti tundma, et ehk oleks pidanud rohkem raha jätma.

      Järgmine huvipunkt - tihe päev 😂. See tekitas minus kõige kummalisemaid tundeid. Ühes väikeses asulas ühe pika tänava lõpus oli üks pisike küla. Kuhu sissepääsu eest pidi samamoodi jätma annetuse. Ma ootasin või eeldasin, et tegu on justkui Rocca Al Mare vabaõhumuuseumiga aga tegu oli hoopis siiani tegutseva Bali traditsionaalse külaga mida on püütud säilitada nii nagu ta algselt on olnud. Küla kultuur ja kombed on erinevad st samad nagu nad on alati olnud, kui moderniseerunud Balil. Kuni 1970ndani olidki nad väga eraldatud kuni valitsus otsustas küla turismile avada. Inimesed elavad seal oma elu, toimetavad ja askeldavad. Meie jalutame ringi, astume nende kodudesse ja töötubadesse ning imestame. Ma sain aru, et on olemas ka ranged reeglid külas elamise kohta, igaüks sinna maja osta ei saa ning end uueks naabriks sättida. Ainult seal sündinud saavad täieõiguslikeks kogukonnaliikmeteks. Ka abieludele on seatud reeglid, väljapoole abiellujad peavad vanade kommete kohaselt külast lahkuma. Hetkel vist on neid reegleid natukene pehmendatud, et ei tekiks sugulusabielusid.

      Õhtu hakkas saabuma ning väsimus pead tõstma. Viimane punkt kaardil (selleks päevaks) ja öömaja otsima. Viimaseks külastuseks sai veel üks kuninglik palee. Imeilus. Üheltpoolt ookeanile vaade, teiseltpoolt Agungi vulkaan (Bali kõrgeim tipp), mis muide siiani on aktiivne.

      Öömaja ei olnud me ette broneerinud, me olime harjunud, et booking.com on alati ja igalpool. Viimases paless vaatasime kiirelt üle ümberkaudsed kohad ja mina kui paljureisinud ja broneerinud superklient sain supersoodsa pakkumise - hommikusöögiga VILLA merekaldal. Pildid olid ahhetama ajavad ja -40% soodustusega. Igaksjuhuks vaatasin veel üle broneerimistingimused, mis kell check in ja check out jms. Ühtegi piirangut ei paistnud ja maja võetud. Tegu oli osta kohe paketiga, st kui loobud öömajast siis pead maksma ikkagi. Maja asus meist u 4km kaugusel ning tee sinna oli mööda metsa ja radasid, teed ei olnud ehitatud. Jõudsime kohale, ookeani müra oli juba kõrvulukustav ning pakkisime enda rolleri ära. Jalutasime majani ning no mitte kedagi ei olnud. Tuled põlesid siin ja seal aga no ühtegi inimest ei näinud. Jalutasime ringi, ka villad olid pimedad. Helistasin ja kirjutasin antud kontaktile kuid ei miskit. Vaikus! Polnud midagi teha, tuli leida uus ööbimine ning otsustasime, et seekord lükkame küll tänased mured homse varna ja sõitsime sealt minema. Uut kohta broneerida ei julgenud. Vaatasime, et 2km eemal on pisike majake saadaval ning sõitsime hoovi. Meid võetigi lahkelt vastu 🥳 Kiirelt sööma ja tuttu!

      Hommikul paistis päike, mis muide on siin hetkel üsa harv nähtus 🌥️🌦️. Vihma oleme saanud omajagu. Aga soe vihm on alati parem kui külm lörts! <- Tiidu vanasõna ja ma kiidan takka. Sõime ja istusime rolleri selga ning otsustasime ära võtta ühe lähedal asuva geopeituse. Asus see ühe mäe otsas ning pisikeses templis või pigem looduskaunis kohas, millele oli kiviaed ümber veetud. JA SIIS HAKKAS SADAMA LAUS PADUKAT! Leidsime oma aarde üles, seisime natuke puude all ja otsustasime siiski edasi liikuda. Külad olid nii vaiksed. Kohad kus peaks olema restoranid ei ole midagi. No ükski normaalne turist ju ei liigu sellise ilmaga ning ammugi ei taha süüa. Teepealt näitas silt Naeratav Buddha ning lubas olla warung ehk restoran. Põgenesime sinna. Ilm ei läinud kohe üldse paremaks. Vahepeal liitus meiega Aleksandr, Venemaalt mobilisatsioonipagulane, kõrgelt haritud viroloog kes ootas oma viisat Austraaliasse, naine koos kahe lapsega on seal juba ees ootamas. Kuna Aleksandr on teinud saateid, esinenud nii mitmeski kohas Venevastase propagandaga siis tema veel viisat ei ole saanud ning tegi juba mitmendat kuud aega parajaks Tais ja Balil. Temaga vestlus oli äärmiselt huvitav ja silmiavav. Ta tunneb muide isiklikult Navalnõit ja muuseas õpetab oma 11 aastasele tütrele väikelennukiga sõitmist. Igatahes ei jõudnudki me sealt kuskile ning kuna sellel restoranil olid ka ööbimisvõimalused jäime sinna! 36.- eest saime merevaatega kuningsviidi - Tiit ütles, et pole elus ägedamas toas ööbinud. Aleksandriga juttu jätkus ning jõime ära ka kolm suurt ja kaks väikest õlut, mis muide maksid lõpuks kokku rohkem kui meie ööbimine 😯

      Öösel otsustasime jätta oma terrassiuksed avatuks ning magada ookeanikohina saatel 😀. Kell kaks ärkasin ma tundega, et upun voodis magades. Õhk oli nii niiske, et raske oli hingata. Tõmbasin uksed kinni ja panin konditsioneeri tööle. Järgmine hetk ärkasin umbes kella nelja ajal. Müra oli kohutav, kivid kolksusid ja tundus, et õues on selline burgaa, et katus lendab kohe pealt. Meenutasin neid silte mida teepeal olin näinud - laava korral põgene sinna suunda, tsunaami eest sinna. Planeerisin Tiitu äratama hakata aga otsustasin siiski terrasilt enne kontrollida mis olukord on. Kõik oli tuulevaikne. Ookean kolksus randa ja kalamehed hakkasid merele minema ning loopisid kive, et saaksid oma kalapaadid vette lükata. See oli suur kergendus. Tiit ärkas ja küsis kas tohib jalad maha panna. Temagi oli unesegaselt kartnud, et meie teise korruse toas on vesi juba põlvini. Hommikuni magasime sügavalt.

      Pühapäeval oli vaja hakata oma Ubudi kodu poole tagasi liikuma. Ilm oli pilves ja saime ka paar sutsakat vihma kuid üldiselt saime koju ilusti ja turvaliselt. Krissu kui sa nii kaugele oled viitsinud lugeda siis ütle Jassile, et ta oleks Tiidu üle uhke. Ta juba rolleriga kallutab kurvis nagu oleks eluaeg tsikliga sõitnud 🛵.
      Ring ümbes Agungi, siit ja sealt pilk mäele ning läbi pisikeste külade ja metsateede me koju saimegi. Olime mõlemad nii väsinud, et läksime juba kell 21:00 magama 💤 Esmaspäeva hommikul oli plaanis meie esimene joogatund 🧘‍♀️….
      Read more

      Traveler

      Seiklusi kui palju😀 äge!

       
    • Day19

      Tempel Lempuyang Luhur

      July 19, 2022 in Indonesia ⋅ ⛅ 25 °C

      Im Anschluss ging es zu einem anderen Tempel, Lempuyang Luhur.
      An sich war der Tempel ein wirklich schönes Kunstwerk, jedoch haben wir tatsächlich 1 1/2 Stunden auf die doch traumhaften Bilder gewartet… Wir dachten das der Tempel im allgemein größer ist und wir mehr zu sehen bekommen würden, dass die Hauptattraktion das Foto ist, war uns nicht bewusst. Trotz dessen sind wir wirklich mehr als zufrieden mit dem Endergebnis, es ist jedoch kein Ort welchen wir noch einmal besuchen würden.Read more

      Traveler

      Sieht toll aus!!!!!!!!!!

      7/21/22Reply
       
    • Day9

      Bali dag 8

      September 16, 2022 in Indonesia ⋅ ⛅ 28 °C

      Semi rustdag. Lekker uitgeslapen, na het ontbijt de houthakkers bewondert die zonder klim gereedschap naar de top klauteren en met een machette en een bijl de bomen snoeien.
      's Middags een lekkere wandeling door de sawa's gemaakt.Read more

    • Day5

      1700 trappies en baie vrae

      January 24 in Indonesia ⋅ ⛅ 25 °C

      Ten spyte van baie volledige (5 minute op YouTube) navorsing, het ons vanoggend vinnig uit gevind dat Gojek, Balinese Uber, nie gereeld Candidasa dienste lewer nie. Die area is aansienlik meer landelik as wat ons besef het. So, ten spyte van ons smag na lugversorging, begin dag twee weer agter 'n poegie.

      Die pad na Lempuyang temple het aansienlik minder draaie en vertikale klimme gehad. Ons bromponie was in 'n baie beter bui na hoe ons hom die vorige dag misbruik het.

      Die pad neem ons deur 'n stedelike deel waar 'n mens meer moderne winkels sien en selfs 'n straatlig of twee tee kom. Byna elke sirkel is met een of ander massiewe standbeeld getooi. Weereens is die beeldhouwerk iets om te aanskou, al val die res van die plek so bietjie uitmekaar uit. Na 'n paar sirkels is ons weer skielik tussen die rysterrase en landelike gehuggies.

      Ons is vandag aan die anderkant van Mount Agung. Die humiditeit is bietjie meer draaglik vandag. Na min of meer 30 minute se ry, arriveer ons by die parkeer area van Lempuyang. (Hier betaal jy 50k Rp vir die parkering sowel as 'n bussie tot by die tempel, maar voor jy mag betaal, vra die vriendelike Balinese vrou of dit jou maanstonde is, want jy mag nie die tempel betree as dit is nie.)

      Ons besluit toe om eers ontbyt te eet. Ons het gedink ons het sticky rice met eier bestel, ons het egter sticky rice met hoender gekry. Ek dink daar moes 'n mis kommunikasie gewees het tov. die biologiese fase van die hoender wat ons bestel het. Ons het dit seker maar in toekomende tyd bestel het. Dit was gelukkig ongelooflik smaaklik.

      Corné: Uiteindelik is ons in die bussie. Die kronkel pad op na die tempel begin stadig en met 'n groot gekreun soos die Mitsubishi diesel hoes om homself in die regte rat vir die steilte te kry. Voor elke draai, gee die bestuurder 'n ligte toet om die komende verkeer te waarsku, want weens die digte bos en noue paadjies kan mens nie ver vooruit sien nie. Soos ons hoër en hoër beweeg sien jy versteekte huisies tussen die tropiesewoud.

      Rulanda: Ons sit en wonder: wat doen die mense vir 'n inkomste en wat het hulle laat besluit om op die berg te kom bly het. 'n Hele paar haarnaalddraaie later, is ons aan die voet van die tempel. Met "formele" gewaad om die kuite. Ons besigtig vinnig die tempel kaart. Alles lyk so naby aan mekaar geleë! 'n Stappie is mos goed vir die bloedsomloop.

      Corné: Die eerste voorsmaak van wat kom is die stukkie pad van die aflaai punt tot by die tempel se ingang. Die afstand is ongeveer 300 meter en relatief steil, maar tog doenbaar. Die steil pad en bedompige hitte ly daartoe dat jou klere binne 'n paar minute aan jou lyf vas klou. 110k Rp later en ons is oppad op na die eerste tempel.

      Voor jy die tempel betree is daar 'n reiniging seremonie. 'n Jong Balinese vrou seën ons met heilige water en ons betree die tempel, buitelanders mag glad nie die binne tempel betree waar die Balinese mense bid nie. Die groot buite hof het drie massiewe trappe wat op ly na die binneste hof weerskante is langwerpige platforms waar mense in die skaduwee kan sit. Dié platforms is gevul met besoekers wat die econiese "gates of Heaven" foto wil neem. Saam met jou kaartjie kry jy 'n nommer om 'n foto te neem, en al lyk die foto besonders, is ons eintlik hier om die berg uit te klim.

      Na 'n paar minute van ons self verkyk ons aan die beeldhou werk en 'n paar foto's later, besluit om ons stap tog tot bo op die berg te begin. Ons sal later hoor of ons miskien 'n foto kan neem. Ons is nommer 163 en hulle is tans op 90 en daar blyk geen haas aan die proses nie. "Next pose, next pose, next pose, next pose!" Die fotograaf het die wêreld se geduld en elke groepie kan hulle foon heeltemal vol fotos neem as hulle wil, voor dit die volgende se beurt is. Ons neem aan ons gaan maar dié geleentheid mis.

      'n Verdere 800m op, teen wat voel soos 'n 60 grade helling teer wat soos 'n stoofplaat ons van onder af kook, is ons uiteindelik by die eerste trappie van die kompleks wat lei tot die bo op die berg. Daar is 6 tempels in die area en die hoogste een is glo 1700 trappies teen die berg op.

      Die mos begroeiende trappe kronkel teen die berg op, oor stroompies en verby stalletjies waar jy 'n piesang en water vir 20k Rp kan kry. Bietjie duur, maar ek (Corné) is bly ek hoef nie die swaar vrag self teen die berg op te gekarwei het nie.

      Die pragtige voël klanke hou 'n mens geselskap terwyl jou gedagtes begin dwaal. Jy bevind jouself moeilike vrae vra, die eerste een: hoekom wil ek so graag die berg klim, niemand verwag dit van my nie? Hoekom was 2022 so moeilike jaar? Maak ek werklik genoeg tyd vir die dinge wat vir my belangrik in die lewe is? En nog vele meer. Tussen die worsteling in my gedagtes en die sweet wat my liggaam af tap is daar 'n mate van verlossing wat oor my kom en teen die tyd wat ons die hoogste punt bereik is ek en Corné hardop besig om te getuig hoe groot ons God is en hoe geseënd ons is met gesondheid en familie.

      Die wolke het intussen begin instoot en die hoogte bo seevlak lui daartoe dat daar 'n stilte oor die tropiese woud val. Uiteindelik bo! Dit lyk of ons in ons klere geswem het! Ons verken so bietjie, neem natuurlik fotos, en sug van verligting dat die optog verby is. Sonder dat ons dit onmiddelik besef los ons die vrese en swaarkry van 2022 op die berg en die wolke trek vir 'n skrampse oomblik oop en ons kan die vertes oor die eiland uitkyk tot waar die oseaan die horison omhels.

      Tyd vir die aftog en aan die voet van die berg is voel ons harte ligter.

      Die hele staptog neem ons ongeveer 2ure en 45 minute (teenoor die, 4 ure wat aanbeveel is) en ons stop weer by die eerste tempel om te hoor of miskien 'n vinnige foto kan neem. Hulle is toe eers by 161 en binne 5min was dit ons beurt (163). Ons sou defnetief nie so lank gewag het om dié foto te neem nie, maar ons is baie dankbaar dat die tydsberekening so perfek uitgewerk het dat ons tog dié econiese foto kon geneem het.

      Weer terug op die poegie en oppad na ons verblyf. Ons stop langs die pad vir 'n biertjie vir Corné en 'n sjokolade melkskommel vir my. Die eet plekkie, Dee Carik, kyk uit oor rysterrase en 'n koidam. Dis salig om daar te sit.

      In die dorpie Candidasa vind ons 'n IndoMart en koop 'n paar basiese items. Noodles vir middagete, koeldranke, skyfies ens. Uiteindelik terug by ons verblyf. Dit is tyd vir 'n middag swem en slaapie voor ons aandete gaan soek. Die dag het sy tol geëis.

      Verfris na die slapie is ons terug op die bromponie. Ons parkeer by 'n klein markie reg langs die kus en verken die omliggende omgewing. Neem 'n foto op 'n uitkyk, Corné bestel vir hom aandete en ek drink 'n mixed fruit smoothie. Ons kyk hoe die son in die see in sak.

      'n Goeie dag.
      Read more

      Traveler

      My hoogtepunt van die dag is om julle stories te lees of videos te kyk. Ek is bly julle geniet dit so. Xx

      Traveler

      dis lekker om dit met julle te deel

      Traveler

      Dit is so lekker om julle dag se stories te lees. ❤

      Traveler

      liefies julle

       
    • Day6

      Strand stappies, koffie proe en afdraaie

      January 25 in Indonesia ⋅ 🌧 27 °C

      Vanoggend het ons bietjie laat geslaap. Na die afgelope twee dae se opwinding is dit baie welverdiend. Ek het gisteraand bietjie begin sleg voel, Corné is oortuig dis hitte uitputting, en vanoggend het ek 'n toe neus en 'n seer keel. Voel soos 'n verkoue, maar dis dan so warm hier. Gelukkig is daar min wat 'n goeie slaapie en medlemon nie kan genees nie.

      Ons ontspan meeste van die oggend by die swembad en waardeer die salige klanke van die see se eb en vloei. Na ons oggend-middag slaapie het ons weer nuwe lus vir verken. Ons het travel bugs, nie bedbugs nie!

      Ons raak defnitief nou hans met die bromponie, Corné vat die draaie 'n bietjie vinniger en ek begin meer gemaklik voel om 'n video of twee van agter af te neem.

      Ons ry stop stop deur die landelike gebiede en verkyk ons weereens aan die uitsigte. Die knersgroen rysvelde in netjiese boksies omhul deur wolkbedekde berge in die verte. Na 'n paar afraaie en 'n vinnige stappie op die swart strand stop ons by 'n koffie plaas. Die enjin is skaars af of 'n vriendinlike Balinese vrou, genaamd Pana, groet en begelei ons die plantasie in.

      Sy neem ons op 'n gratis toer deur die koffie plantasie en wys vir ons plek plek hoe die koffie op die tradisionele wyse gemaak word. Hie en daar kan ons self ook deel neem! Sy vertel ons van die Balinese koffie (dis die algemene koffie wat ons elke oggend hier in Bali drink) sowel as van dié Luwak koffie. Die ryp koffiebone word in die aand deur 'n "Mongoose" geëet en dan in hulle feses uitgeskei.

      Daarna word die bone skoon gewas en vir 5 dae uitgedroog, vir 'n uur en half oor lae hitte gerooster en dan met die hand vir 20 minute fyn gemaal word. (Die tradisionele manier is al in tussen vervang met 'n meer koste effektief metode, wat nie so interessant is om te wys nie)

      Na die toer word ons na die proe lokaal,' n groot oop stoep met tafels wat omring is deur die koffie bome, begelei. Pana bring vir ons verskeie koffie en teë, 16 in totaal, om te proe. Corné bestel 'n Luwa kopi vir die ervaring. Alles is smaaklik, wel Corné sal nie saam stem nie, die arme man hou maar net niks van die gemmer tee. Ons sit in die rustigheid van die koffie plaas en luister na die wind wat deur die tropiese woud en koffie bome sing. Alles was verniet so ons koop toe 'n sak van ons gunsteling tee ter ondersteuning.

      Ons ry verken nuwe afdraai paaie en Corné vind 'n pragtige eet plek in die middel van 'n rys veld. Ons eet smaaklike hoender noodles en reflekteer oor ons avontuur. Ons gebruik die geleentheid om die ouers te bel en wens saggies hulle kon saam met ons toer.

      Die res van die aand is langs die swembad spandeer, met ons Deense maatjies. Hulle is nou amptelik aan boord om Suid-Afrika te kom sien. Dis 'n lieflike aand en verskeie staaltjies is gedeel.
      Natuurlik word Anto-sus gebel vir haar verjaarsdag.

      Nog 'n pragtige dag,
      Read more

      Traveler

      Kan die prentjie sien, dankie sus. Geniet julleself

       
    • Day5

      Bali dag 4

      September 12, 2022 in Indonesia ⋅ ⛅ 27 °C

      Weer en Jetlag nacht ✈😴↔😳 net als gisteren. 8 uur bij de Water Gardens dus niet gehaald. 10:30 wel 😁. Eerst een mooie wandeling door de rijstvelden gemaakt.
      Als je door de Water Gardens loopt snap je waarom ze zijn aangelegd, het is er namelijk een paar graden koeler. De Water Gardens zijn in 1947 aangelegd en in 1963 gedeeltelijk verwoest door een vulkaanuitbarsting en daarna weer hersteld.
      's Middags naar Tenganan Pegeringsingan, een traditioneel Balinees dorp. Bij de toegang wordt geen toegang geheven maar om een donatie gevraagd om het dorp in de oorspronkelijke staat te bewaren. Onze gids vertelt op een prettige wijze de over de geschiedenis en de tradities vsn het dorp. Zo ligt het tussen twee bergen beschut tegen de lava stromen. Er wordt voornamelijk katoen verbouwd en verwerkt waar prachtige doeken van worden geweven. Natuurlijk heb ik mij zo'n prachtige sarong aangeschaft.
      Het dorp is hindoeïstisch, een keer per jaar wordt er op de centrale plek in het dorp een koe geofferd. Dit is ook de plek waar de jongens en meisjes van het dorp elkaar het hof maken en voor de mannen vanaf 12 jaar de rituele gevechten plaats vinden. Bij deze gevechten mogen ze elkaar alleen op de rug raken met een bosje stekelige agave bladeren en tot bloedens toe verwonden. Het bloed wordt vervolgens ritueel geofferd.
      Read more

    • Day4

      Bali dag 3

      September 11, 2022 in Indonesia ⋅ ⛅ 26 °C

      Om 3 uur wakker, ben op de veranda gaan liggen en heb Pinguïns bijgewerkt, nadat ik ook nog de samenvatting van de kwalificatie heb gekeken, vielen de oogjes toch dicht en ben ik maar weer in bed gekropen. Om iets over 12 heeft Anja me wakker gemaakt met een kop koffie. Hoe zo jetlag?
      Na brunch was mijn eerste solo flight met de drone van Erik. Ging best aardig. Daarna nog wat foto's en een wandeling gemaakt naar de Water Gardens. We mochten de achteruitgang nemen die dwars door de jungle loopt. Ik zag het al voor mij, een helse tocht door het oerwoud.
      Het was niet meer dan 100m door een bosje, beekje over en 300m door de rijst velden en we kwamen bij de Water Gardens. Het was al bijna sluitingstijd dus die doen we morgen héél vroeg, 8:00 gaat het open. Voor het hek de bekende verkopers "Hey mister wane buy sunglases", visvoer, er zitten goud karpers in de vijvers en tenslotte konden we nog op de foto met een leguaan, python of aapje. NO THANKS.
      Read more

    • Day95

      Desperately searching for viewpoints 😅

      November 19, 2022 in Indonesia ⋅ ☁️ 26 °C

      To combine Mo’s necessary drive to a SIM card store with a tour to see the surroundings of Amed, we rented two scooters and visited a few sightseeing points around the area. After a nice start into the day at our breakfast café we visited Tirta Gangga. The Hindu water temple was quite beautiful and - without having arranged an appointment - we coincidentally ran into Fynn. Actually we wanted to meet him in the evening in Amed where he wanted to join us so it was a nice surprise to run into each other already earlier that day. 😊 the roads that we drove were beautiful and directly next to rice fields 😍 we relaxed at the virgin beach for a while and visited a cacao tasting (where the people were unfriendly 😅).

      On our way back we wanted to stop at two viewpoints from which one should have a nice view on Mount Batur and the coast, but unfortunately we couldn’t even find one of them. 😅The roads were very steep, already high in the clouds and sometimes also muddy - even if the small adventure was fun we decided to turn back home when the daylight began to fade and we still didn’t find the viewpoints.
      In the evening we met up with Fynn in one of the Warungs in Amed and had a nice first dinner together - and toasted with Arak 🙂
      Read more

      Traveler

      😍

      12/2/22Reply
      Traveler

      Wow 🥹🥹🥹

      12/2/22Reply
       
    • Day17

      Bali Luwak Coffee

      September 30, 2019 in Indonesia ⋅ ⛅ 26 °C

      Nach den Tempeln, Wasserpalästen & Gärten haben wir den Besuch einer Kaffeeplantage angefragt...und zack waren wir da!
      Oh man, wo sind wir gelandet 😅
      Unser driver "übergab" uns an einen ziemlich schrägen, aber echt lustigen, kurzweiligen Guide der Luwak-Kaffee-Plantage.
      Wir gingen durch die wunderhübsche Plantage, unser amüsanter Guide erklärte uns launig die Zucht der Kaffeebohnen, von Teesträuchern und Gewürzen. Dann kamen wir an Tiergehegen mit kleinen, süßen pussierlichen Tierchen, den Fleckenmusangs vorbei. Die waren beim füttern voll heiß auf die roten, süßen reifen Kaffeebohnen.
      Nachdem uns gezeigt wurde, wie ursprünglich Kaffee geröstet, geschreddert und zubereitet wurde, gings zu einer super vorgetragenen Verkostung. 15 Kaffee- und Teesorten konnten wir kostenfrei probieren und einen müssten wir bezahlen, wenn wir ihn kosten wollen ... den teuersten, besondersten Kaffee der Welt, den Luwak😲.
      Crasy Guide verstand es natürlich hervorragend uns heiß zu quatschen, und wenn man schon mal da ist, dann her mit dem guten Stoff 😄
      100000 Rupiah kosteten 2 kleine Probiertässchen, und klar schmeckte der Luwakkaffee nach der Anpreisung unfassbar gut 😋😋
      Hmm, und das Besondere an der Geschicht: Jede einzelne Bohne des Luwak-Kaffees wird im reifen, roten, süß schmeckenden Zustand von den vorher genannten pussierlichen Tierchen gefuttert, wandern durch den Körper, die Magenenzyme entziehen die Bitterstoffe (der Kenner sagt die Bohne wird veredelt), und wird dann fermentiert ausgeschieden 😯
      Dann werden die Böhnchen wieder eingesammelt, verarbeitet und serviert ...wohl bekomms 😋😅
      ...und wir gehören jetzt zu den Menschen auf diesem Planeten, die den teuersten, und hier wird gesagt den besten Kaffee der Welt getrunken haben 🤷‍♂️
      ....und alles was verkostet wurde, konnte anschließend im Shop natürlich erworben werden, jep, hat bei uns funktioniert 🙈🤣
      Read more

      Traveler

      Pause 😎😁

      9/30/19Reply
       
    • Day13

      Dag 11 - Tour oost-Bali deel 2

      July 15, 2022 in Indonesia ⋅ ⛅ 25 °C

      Tirtagangga en de Tukad Cepung waterval.

      Na de Gate of Heaven zijn wij doorgereden naar de Tirtagangga, of wel het waterpaleis. Hier waren echt super veel dikke en grote koikarpers. Onze tour ging verder bij de Tukad Cepung waterval. Om hier te komen moesten wij eerst een stuk door de jungle lopen en vervolgens nog een stuk door het water met super veel stenen. Helaas is dit de enige waterval die wij hebben gezien vanwege mijn wond, maar hij was erg mooi🥰.Read more

    You might also know this place by the following names:

    Tukad Dari

    Join us:

    FindPenguins for iOSFindPenguins for Android