Your travels in a book

Learn more

Get the app!

Post offline and never miss updates of friends with our free app.

FindPenguins for iOS FindPenguins for Android

New to FindPenguins?

Sign up

Malaysia

Curious what backpackers do in Malaysia? Discover travel destinations all over the world of travelers writing a travel blog on FindPenguins.
  • Auf Langkawi hatten wir einen Pool (zum ersten Mal auf der Reise)😍 und haben den erstmal sehr genossen!!🤗
    An unserem vollen Tag auf der Insel waren wir auf einer witzige Ducktour (in einem Gefährt, das von der Straße ins Meer fährt und einfach losschwimmt🙄🚗⛴) und sind dann mit der steilsten Gondelbahn der Welt auf den Gunung Mat Cincang gefahren. Die Aussicht war traumhaft, genau wie die Temperaturen - normalerweise schwitzen wir zu jeder Tageszeit, ausgenommen die Zeiten, in denen wir in arktisch gekühlten Taxis den Erfinder der Heizung zu schätzen lernen❄.
    Auf dem Skywalk haben wir unsere Höhenangst getestet und sind dann zum Sonnenuntergang zu einem mehrfarbigen (was den Sand angeht) Strand gefahren.🌅
    Als Tagesabschluss hat uns ein Weltuntergangsgewitter (!!!) auf dem Nightmarket fast erschlagen, woraufhin wir ganz schnell ins Hotel geflohen sind😋⛈
    Read more

  • Penang ist eine Insel an der Westküste von Malaysia und durch 2 Straßen mit dem Festland verbunden. Außerdem ist sie für ihr Essen sehr bekannt und für die Straßenkunst in der Altstadt von Georgetown (größte Stadt auf Penang). 😊
    Am ersten Tag erkundeten wir Georgetown mit dem Fahrrad und aßen uns an den Spezialitäten der Insel satt. (Char kuay teow, Cendol, Mee goreng)
    Auf den Penang Hill (höchster Berg auf Penang) fuhren wir am zweiten Tag und genossen die wunderschöne Aussicht von oben.
    Gegen später klapperten wir die verschiedenen interaktiven Straßengemälde ab, die aufgrund des Georgetown Festival im Jahr 2012 bis heute die Wände schmücken. 😎
    Read more

  • Da wir unsere letzten Tage der Reise nicht nur in Bangkok verbringen wollen, haben wir beschlossen in Kuala Lumpur einen Stopp von 5 Tagen (3 volle Tage) einzulegen.
    An unserem ersten richtigen Tag haben wir die Petronas Tower von außen betrachtet. Ein netter Anblick. Allerdings wollen wir uns die eventuell noch einmal bei Nacht ansehen, da sie dann beleuchtete werden.
    Den restlichen Tag sind wir größtenteils durch verschiedene Malls gelaufen. Die riesigen Einkaufszentren sind einfach überwältigend und mit unzähligen Nobelmarken, wie Dior, Versace, Swarovski und ähnlichem ausgestattet. Es reicht schon einfach nur durch den Komplex zu laufen und die ganze Szenerie auf sich wirken zu lassen. Einfach krass😁.
    Am Ende sind wir dann noch in einen Kinofilm gegangen. Der Eintritt kostet hier nämlich nur ca 2,50€! Kaum zu glauben, wenn man die Preise in Deutschland gewohnt ist.
    Read more

  • Ma ei ole nendel päevadel üldse pilte teinud, isegi endast mitte 😂 Ju siis ei olnud tähelepanudväärsed päevad. Hommikusööke olen hakanud enda juures sööma.. kuigi kahest saiast ma ei ole pääsenud. Nad serveerivad muna igasuguses vormis kahel ahjusaial 😅 Need on loomulikult väga head ning ma ei suuda öelda hommikul, kui kõht on tühi, et ärge neid kahte saia mulle küll pange... Lisaks saab veel maailma parimat ananassi ja apelsiini mahla. Tavaliselt ärkan, käin külma vee all pesus, võtan oma telefoni ja arvuti ning lähen "aeda" laua taha. Tellin hommikusöögi ning selle kõrvale arvutan arvutis. Ja olenevalt ilmast toimetan edasi. Nendel kahel päeval hakkas hommikusöögi ajal vihma sadama. Ega ma väga tohutult ei kurvastanud, sest käibemaksupäev oli jälle tulemas... Tegingi kohe täitsa terve päeva igast asju.. õhtul läks ilusamaks ja päike tuli korraks välja, ilmselt selleks, et igapäevane loojumise asi ära teha!

    Järgmine päev oli kõik samamoodi. Kuked kanad ajasid mind hommikul ülesse.. Mul siin ukse taga elab üks kanapere.. Tuterdavad oma tibukestega mul siin kaktusepõõsas ja teevad hommikul vara kõva äratust. Hommikusöögil hakkas jälle vaikselt sadama ja ma ei lootnudki, et see ära jääb.. Nii kaua istusin aias, kui vihm hakkas selga sadama.. Läksin oma kambrisse ära ja südamerahuga magasin edasi... Olin ju ikkagi pühapäeval tööd teinud ja täna täitsa sajune 😄
    Õhtul lubasin endale ühe restoranikülastuse- India restorani. Aga mõtkema on edaspidi sellised spontaanse otsused ära jätta. Need restoranid on ikkagi kallid, võrreldes sellega, et kõrvalt söögialalt saab 2-3€ kõhu korralikult täis. Ja ma olen üritanud oma šokolaadiisusid piirata. Nüüd ma ei osta enam õhtuti vett ja šokolaadi, vaid vett ja jäätist.. äkki on natukenegi parem 😄 (üks päev juba libastusin, ostsin 2 pakki Mentost, korraga sõin kõik ära!) Kahju, et neil gaasiga vett ei müüda, kui seda oleks siis elu oleks lill...

    Kuna ma ühtegi pilti ei ole teinud siis kohe ei teagi, mida siia pann...

    👣- Gecko Guesthouse
    Read more

  • Ilm oli jälle ilus ning tuleb aktiivseks hakata. Peab ära mainima ka selle, et LIMA17 hakkas täies hiilguses pihta. See väike saareke on nagu üks suur Õllesummer, esinejaid küll ei ole, aga selle eest taevas toimub hull möll ja see müra on kõrvulukustav. Hommik oli nagu iga teine, aga selle asemel, et pärast hommikusööki edasi töötada, läksin hoopis ja rentisin rolleri. Veits pidi järjekorras seisma, sest peale minu oli veel tahtjaid. Küsiti juhilube, ulatasin need.. onu tegi veel nalja, et kas oled ikka sina, kes seal pildil.. naeratasin ja ütlesin, et olen ikka mina. Väike paberitöö ja juba ma rolleri seljas istusingi. Kõigi kurvastuseks, eelkõige enda, mul ei ole sellest mitte ühetegi pilti.. Enne seda veel anti mulle kaart kaasa ja põhjalik õpetus, kuidas päeva veeta.. Jõudsin sellest õpetusest ainult pool ära teha 😄 Ma ei tea, kuidas nad arvasid, et ma terve päevaga saarele tiiru peale teen.. Igaluhul loksutati bensiinipaaki ja öeldi, et enne kui sa krokodillide juurde pöörad ja pärast seda, kui sa oled lõpetanud tädi Maali juures Pattaya Fried Rice'i söömise ja Donutsid, neid ei tohi kindlasti unustada, siis võta kütust, kindlasti võta seda kollast ja 5 ringgiti eest 😄. No okei, enam täpsemat päevaplaani ei saanudki olla. Kiiver pähe, kommentaar mu riietuse ja kiivrivärvi kohta, ning töristasin minema..

    Hoidsin hinge kinni, et kõik hästi läheks, sest viimasest sõidust on tükk aega möödas ja nad kõik ju uhke pilguga vaatasid, kuidas ma nüüd sõidan 😂 Üritasin meenutada, kust ma pidin täpselt ära keerama, sest veits oli liiklust ja ma ei saanud seisma jääda, et kaarti vaadata. Siin tuleb sõita vasakul pool tee ääres. Igal kurvil tuletasin endale meelde, et sina sõidad vasakul ja nüüd sa pead pöörama sinna teisele poole teed, aga 2. kurvis keerasingi valele poole, õnneks mitte küll valesse ritta, vaid lihtsalt parempöörde asemel tegin vasakpöörde 😅.. Kuid keerasin aga ennast teeääres ringi ja hakkasin õiges suunas minema. Mida ma veel kogu selle tegevuse käigus unustasin oli päikesekreem. Nii ma sõitsin kolmveernad tundi käevarred toredasti päikesele valla... Esimene peatus oli Langkawi Cable Car ehk midagi köisraudtee sarnast, õhus sõitev tramm 😄 Parkisin oma punase välgu ära, mis üle 50 sisse ei võtnud, ja läksin sissepääsu poole. Siia vahemärkuseks ütlen, et nägin täna ikka vääääga koledat vaatepilti... Poisil oli nägu nagu verekäkk ja silmad olid nii tumesinised ja paistes kui veel olla said, tema lõhkised jalad viitasid ilmselgelt rolleriõnnetusele. Aga taevaautodega ei saa vähemalt kokkupõrget teha..

    Ostsin viisakalt pileti ning läksin järjekorda. Järjekord oli umbes sama pikk, kui siis kui lennujaamas avatakse boarding gate. Ootasin ilusti oma aja ära, vaatasin, et parklas on üks geopeitus, mille võiks pärast ära võtta ja minu cable car saabuski. Hoopealt astusin peale ning sõits taevasse võis alata. Pillume nüüd mõned numbrilised faktid ka.. See kondel viib inimesed 708m kõrgusele Mount Machinchang'i otsa. See on siis kõrguselt teine mägi Langkawil ning sealne vaade on 360 kraadi ümber saare. Kohale viiakse kahe peatusega ehk vahepeal pidid maha tulema ja vaateplatvormil kohustuslikud pildid tegema, uuesti järjekorras seisma ja sai Top Station'sse. No vaade oli tõesti äge, ma ei hakka seda sõnadesse panema- ilus sinine ookena, mügarikud mäed ja palju rohelust ning taamal paistmas sadamake! Seal oli kaks vaateplatvormi ja mõnusasti ruumi, kohe nii palju, et üks Pakistani inimene hakkas mul järgi käima, tuli teisega siis pilti teha jälle ja seljatagant maha raputada..

    Seal kõrgel oli veel selline atraktsioon nagu SkyBridge! Numbrid on jälle sellised, et 125m pikk ja 660m üle merepinna. Top Station'i ja SkyBridge vahel peaks liikuma jälle üks kondlimoodine asjandus, aga see oli hetkel rivist väljas. Maksta tuli 5 ringgitit ja sai toredasti kuumal päeval jalutada mäest alla ja siis jälle mäest üles, et jõuda sillani. Seda alla jalutamist oli tükk maad rohkem kui viimast tegevust. Lõpuks sillale jõudes oli keel nii vestil kui veel olla sai. Veepudel sai jälle hetkega tühjaks... Siis oligi hea natukene maa ja taeva vahel kõõluda ning hinge tõmmata. Jällegi toredad vaated, see kõik läheb sinna Kõrgused Malaisias seeriasse. Panite tähele, et ma ütlesin, et alla oli tunduvalt pikem maa kui ülesse, nüüd oli ju kõik vastupidi... :( Ilmselgelt tsikk ei ole väääga ammu end liigutanud. Trepijooks ei ole minu ala 😅 Aga kõik see tehtud ja pilk jälle fookusesse saadud, võis kondlijärtsu võtta ja tagasi baasi sõita. Seekord natukene ebalevalt kõikus kogu see kupatus, aga kui mõelda, et kõik on ellu jäänud siis jään mina ka, läheb hirm üle 😊 Tagasi sõites hakkas tulema ka õrn udu.. Olin väga õnnelik, et seda enne ei olnud, väga kurb oleks olnud uduga sinna ülesse sõita ja mitte midagi näha!!

    Alla jõudes külastasin nende ühiskemmergut, üldjuhul on see tasuline, eks see hoiab natukenegi neid puhtana. Kuigi sellest ma ei hakka kunagi aru saama, miks osade kultuuride esindajad peavad jalgupidi prill-laual kükitama. Pärast on kõik sopane, märg ja rõve.. aga noh.. Tahtsin veel seda aaret ära võtta, aga jällegi oli liiga palju rahvast. Kahekesi on mugavam siis üks saab varjata teise uudistamist ebaloomulikus kohas, aga üksi parklas elektriposti juures turnida on natukene veider, jäi see aare saamata. Otsisin enda rollu ülesse, õnneks ma olin pilti teinud kui selle ära parkisin 😄. Alustuseks panin jälle vales suunas, õnneks tuli suht ruttu mingi erakuurort vastu. Pöörasin aga otsa ringi ja läksin õiges suunas...

    Ah et kuhu ma ka lähen..Chief Volvo päevaplaan nägi ette, et nüüd tuleks külastada Seven Wells veejuga. Tegelt seda juga oli juba enne kaabliautoga sõites näha, aga kohapeal tuleb ikka ka käia. Väike sõit, roller parklasse ja matk võib jälle alata. Nagu arvata võib siis need joad ei saa ju olla nüüd-siin-ja-praegu-ning-kukuvad-auku. Nende nägemiseks tuleb jälle ronida. Esimene juga Telaga Tujuh waterfalls on juba peaaegu poolel teel. Osad ütlevad, et see matk on üldse 600+ astet kõrge ja Telega on 300 astme peal, aga minu meelest ta oli madalamal. Igatahes juba selleks ajaks pilt jälle virvendas ees ja ma suutsin mõelda ainult külma vette kukkumisest. Teoreetiliselt oleks see olnud täiesti võimalik, aga ma piirdusin jalgade leotamisega. Kaardistasin koha ära, pulss jälle normaalne, võib aga taeva poole edasi minna.

    Juba jõudis jälle raskeks minna, kui tagant hakkasid lähenema tuttavad näod.. Need samad, keda ma platvormil olin maha raputanud. Ma ju ütlesin neile, et ma ei ole üksi ning mu sõbrad ootavad.. kus mul need sõbrad nüüd siis on... Seekord ei olnud kuskile põgeneda, trampisin nendega koos siis ülesse. Nii palav ja paha oli olla, nemad olid viimane asi, mida ma enda teele tahtsin. Jõudes sihtkohta oli jällegi muljetavaldav vaade, aga ma olin sunnitud neist tüüpidest eemale minema.. Jällegi sulistasin jalgu külmas vees, kuid seekord põõsa all ja tegin eemalt mõned pildid. Hetkel peaks siin kuiv aeg olema ja joad ei ole enda täies hiilguses ehk kõik seitse basseinikest ei olnud korralikult vett täis, kuid mõnes neis sai ikka jahutada ennast... Vb oleks seda teinudki, aga see oleks tähendanud rünnakut Pakistani poolt.

    Kell hakkas ka juba palju saama ning pidin oma päevatuurile joone alla tõmbama ehk hakkasin vaikselt alla minema, et rolluga veel valges koju saada. Läksin üksinda rõõmsal sammul, tegin veel paar selfit, kui järsku kuulen mingit hüüdmist seljataga.. Minu meelehärmiks oli üks pakistaanlane võtnud jalad selga ja mulle järgi jooksnud. Kõige halvem asi, mis minuga üldse juhtuda sai.. Nüüd ma pidin ta möla kuulama terve tee alla- oi tema on abielus ja kahe lapse isa jne jne jne.. Ma suutsin ainult mõelda, et miks see tee alla nii pikk peab olema. Parklasse jõudes tahtis to veel mu rollerile saada, sest ta oli jätnud oma sõbrad kus seda ja teist ning nüüd oli üksinda suht pärapõrgus. Vaidlesin temaga ikka tükk aega ning lõpuks raputasin maha..

    Sõit koju võis alata.. Chief oli mul käskinud ju tankida, aga mu päev lõppes enne ära, kui tema suunatud tankasse jõudsin, tuli leida mingi muu. Leidsingi, jamasin selle tankuriga tükk aega ja käisin vahepeal raha juurde maksmas jne. Lõpuks mul jäigi 5 ringgitit tanklatüdrukutele 😆 Paak sai enne täis lihtsalt ehk Chief luiskas mulle, et ma pean kindlasti seal tankima, muidu saab bensiin otsa.. ei olnud seal midagi otsakorral. Nüüd ma tankisin paagi triiki täis enne rolleri ära andmist.. Veits oli kahju ka, sest järgmine kord saan ma ju pool tühja paagiga rollu ja pean seda jälle tankima.. aga no mis teha... Muidu läks sõit õnnelikult ja püsisin ikka enda sõidusuunas 😇. Kätele tegin küll liiga, käevarred on nüüd tulipunased ja valutavad.. Ilm oli õhtuni ilus, käisin veel söömas ning jalutasin rannas.

    Panen veel pilti eelmise postituse alla..

    👣- Langkawi Cable Car
    Read more

  • Hommik oli identne teistega ja kui ilmast rääkida, siis see oli jälle ideaalne. Jalad olid eilsest turnimisest niiiiii valused, et otsustasin minna ujuma ja jalgu masseerima. Ise saab ju ka sellega suurepäraselt hakkama ei ole vaja hakata kuskile massööri juurde minema 😇 Plaan paigas, kott valmis ja randa. Üks rannapool, kus on vähem rahvast, on hõivatud hotelli poolt ja teisel pool on rohkem sagimist ja igasugused aktiviteedid. Käisin ujumas ära ning vaatasin, et hotelli poolel olevad lamamistoolid on inimtühjad, reaalselt ilma liialdamata ei olnud seal mitte ühtegi inimest. Ja neid toole seal ikka jagus, julgen pakkuda, et üle 20.. homme lähen loen kohe üle 😆 Mõtlesin, et äkki on võimalik tavainimesel ka nendel toolidel mõistliku raha eest lebotada. Paningi oma koti ühele neist ja jäin ootama kedagi, kes midagi ütlema tuleks... üldjuhul rahaküsijad on suht kiiresti platsis... Seekord tuli täismundris korravalvur ja küsis, kas ma olen hotelli külastaja või outsider.. ütlesin, et olen võõras ja kohe kupatati mind sealt minema.. Üks onu oli tolle valvuri just läbi sõimanud vb sellepärast oli ta minu vastu nii tõre.. aga olin sunnitud minema rannale oma rätikukesega... Üritasin seal midagi kirjutada, aga jõle palav oli ikka. Läksin hoopis oma sääremarju vette mudima 😂 Tagasi tulles jõudsin natukene kuivada, kui nägin taamalt tulemas oma eilseid sõpru pakistaanlasi... Täna mul ei olnud mingit tuju nende ahistamist taluda. Pöörasin seljakoti tagurpidi, ise kiiresti kõhuli ja kleit ülepea.. Jalanõude järgi oleks saanud nad mind tuvastada, aga ma ei usu, et siin maailmas on veel keegi minusugune, kellele jäävad inimesed jalanõude järgi meelde... Kui tüübid olid minust möödas tirisin kleidi selga ja läksin ranna teisele poolele. Seal aga ei tundunud esmapilgul ühtegi vaba varju ja läksin kodupoole tagasi. Jahutasin ennast hoopis külma duššiga.

    Siin Gecko külalistemajas on kojamehe/köögiabilise/baarmeni ametit pidav härra mind enda hoole alla võtnud. Muretseb ikka, kuidas mul läheb ja hommikuti viisakalt teretab. Ta on natukene sellise joodiku välimusega ja ma üritan distantsi hoida. Kui ma hakkasin õhtul välja minema oli ta jälle mul teel. Küsis, kas päikeseloojangu aeg, mina vastu, et ikka jaa.. Tema sellepeale hakkas mulle seletama, milliselt katuselt on kõige parem seda vaadata. Ega ma päris täpselt aru ei saanud, aga noogutasin kaasa.. Vahepeal tuli hoopis meelde, et ma olin endale ühe päikeseloojangut reklaamiva söögikoha ära salvestanud. Võtsingi hoopis selle juhised ette ja läksin sinna. Suur aitäh ikkagi onule, et ta mulle meeldet tuletas selle koha.

    See läheb siis jälle sinna Malaisia Kõrgustes seeriasse. Vahekäigust leidsin ülesse lifti ning sellega tuli minna viimasele korrusele. Täpselt nii ma tegingi, see viimane korrus ei olnud küll päris see, millega juba harjunud oleme, aga üle katuste nägi ikka. Pärale jõudes avanes väga eroopalik vaatepilt. Baaripukid ja euroalustest istumiskohad, roheline vaibamoodine asi ja toredad teenindajad pikkade baarilettide taga. Olin jõudnud täpselt õigeks ajaks.. Päike hakkaski vaikselt loojumise märke näitama ja tõesti, siin on ikka ilusad loojangud, telefoni ei saanud käest ära pannagi. Iga sekund taevas muutus aina ilusamaks.. Nautisin kogu seda ilu ja võtsin hunniku kanatiibu coca-cola kastmes 😆. Lõpuks pidin neid kätega sööma ja ei näinud enam taldrikussegi, aga kõik oli väga tore. Kõige lõpuks tuli välja, et selle koha sõsarbaar on rannas ning igal kolmapäeval ja laupäeval saavad naissoost isikud 9-01 tasuta jooke.. Ma ei kujuta ette palju seal neid mehi peab käima, et see ennast ära tasuks, samas see on tax-free saar, jookide omahind on jõle odav. Kõige lõpuks tuli veel välja, et baari ja peateel olevate tähtsamate punktide vahel on tööle pandud tasuta buss.. No mida sa hing veel ihaldad.. Ideaalne variant.. Seekord jätsin selle küll kasutamata.

    Igatahes Langkawi on selline tore kohake, mida ma kindlasti soovitaksin erinevatele reisisellidele, võimalusi on igasuguseid...

    👣- Nest Rooftop
    Read more

  • Tänane päev tundus jälle ideaalse ilmaga. Vaatasin seda Langkawi kaarti ja mõtlesin, kuhu suunda täna minna. Otsustasin, et lähen keskele ja seekord jälle taksoga. Sõita oli vaja täitsa mäe tippu- Gunung Raya Mountain.. las seda teevad parem omaala professionaalid kui amatöör rollerisõitjad 😄 Täpsemalt tahan ma minna mäe otsas asuvasse torni, mis on ühe hotelli valdustel. Torn on ise selline tagasihoidlik, aga lõppkokkuvõtes on võimalik olla rohkem kui 900m üle merepinna.. läheb vist jälle sinna Malaisia Kõrgustes seeriasse..

    Kõik oligi väga lihtne, taksopeatusesse, sihtkoht, hind ja sõit võib alata. Sain endale juhiks ühe tudiseva vanahärra, kes sõnagi inglise keelt ei rääkinud, aga ei olegi vaja jutustada. Kui muidu oli autos selline natukene palav ja umbne siis mäejalamile jõudes kõik muutus. Seal oli korralik vihmamets, onu tegi autol kõik aknad lahti ja saime nautida seda mõnusat metsalõhna ja neid võrratuid hääli. Autosse tungis värskendav tuule briis ja palavus kadus hetkega. Ülesse jõudmiseks tuleb väga aeglaselt sõites läbida 23 km. Teepeal oli ka ahvipärdikuid möllamas ning allikavee kaev. Seal vaikselt sõites tekkis tahtmine ka džunglimatka läbi teha. Hommikuti ja õhtuti on selles metsas matkad loodusnautlejatele, saab tundma õppida erinevaid linde ja taimi ning loomulikult uudistada ahve.

    Aga kogu selle toreda sõidu juures jõudsime lõpuks tornini.. arvake, mis oli meiega terve selle sõidu kaasa teinud- udu. Jõudis kohale täpselt siis kui meiegi, äge! Tornis liftiga üles minnes, mul eriti suuri lootusi ei olnud ja seda täiesti õigustatult. Torn ise on juba päevi näinud ja meenutab rohkem ajahõlma jäänud sõjaväeehitist. Viimasele korrusele jõudes pakutakse tassikest teed. Või noh, seda võib ise laualt võtta😅 Nii palju kui ma nende mastide vahelt nägin oli vaade väga ilus. Kahjuks seekord pidin laskma oma kujutlusvõimel rohkem tööd teha, sest udu aina ründas. Lootsin, et see läheb ajaga ära, aga läks aina hullemaks... Tiirutasin pool tunnikest seal ja läksin alla tagasi.

    Jõudsin autoni ja vaatasin, et juhti ei ole. Mis siis ikka, ju ta märkab mind varsti ja tuleb auto juurde. Istusin kõnniteeservale maha ja jäin ootama. Enam ei jaksanud istuda, tegin autole tiiru peale, siis jalutasin tornini ja tiirutasin seal ringi. Olin juba pool tundi oodanud ja muutusin närviliseks, nii kaua ka inimene wc-s ei ole vms. Vahepeal arvasin, et vb ta palvetab kuskil, sest tal oli see veider mütsike peas ja vanust oli ka piisavalt. Lõpuks märkasin ühte valvurit ja küsisin ega ta ei ole mu taksojuhti kuskil näinud. Minu küsimise peale läks valvur teda otsima ja kuskilt uksest nad koos välja tulidki, lõpp hea- kõik hea! Saime oma teekonda tagasi alustada, vahepeal oli udu nii tihedaks läinud, et parklas seisvat autot ei olnud nähagi. Sellega kadus ka mu lootus teepealt mõned lummavad pildid teha.

    Mida me seal teel küll nägime oli autoavarii ja ukerdavad rollerid, tänasin jälle kedagi, et ma olin selle teekonna ette võtnud taksoga mitte omapäi..Üks tore juhus oli lisaks, mööda Langkawit on ööturud, mitte iga päev, aga teatud nädalapäeval kindlas kohas, reedel siin ja kolmapäeval seal jne (tegelt kolmapäeval ja laupäeval ei ole). Täna õhtul oli see just minu lähedal, kui ma ei oleks taksoga sellest kohast mööda sõitnud ning juht ei oleks öelnud inglise keelset väljendit- today night market, siis ma ei oleks tulnudki selle peale. See ei olnud üldse peatänava lähedal, vaid hoopis rohkem külavahe poole.

    Kõht hakkas tühjaks minema ja võtsin koti, et lähen uudistan, kas juba pakutakse midagi. Väljusin oma kambrikesest ja onu oli jälle teel, tema ka üritas mulle seletada, et täna ööturg, ma tähtsa näoga vastu, et jajaa, sinna ma teel olengi. Oi onu tegi krimpsus nägu ja ütles, et ära nii vara küll mine, keegi ei ole jõudnud oma lette veel üles panna. No okei, vanemad teavad paremini, ootasin siis ikka päikeseloojangu ära, nimigi ju ütleb, et ööturg. Oii kus oli aga sebimist, turiste ja kohalikke ja muud kraami. Müüdi pm kõike, aga suurem osa oli ikka söögiala. Seal oli nii palju maitsvaid asju, et silme eest võttis kirjuks, kõht oli tühi ju ka ja igalt poolt oleks midagi ostnud. Lõpuks võtsin natukene siit ja natukene sealt ning loomulikult kõike sai liiga palju 😆 Vahepeal nägin ka oma onkelit seal jalutamas, ta ikka uudistas mu õhtusöögi üle ja kiitis heaks 😊 Tegin siis väikse pikniku enda kambripõrandal, aeda laua taha minna tundus natukene ebaviisakas.. Kus ma siis oleks kõik oma kilekotid seal laiali laotanud ja sööma hakanud, samal ajal kui teised ainult õlut juua saavad 😄 Aga mul oli väga meeleolukas piknik 😋

    👣- Gunung Raya mägi
    Read more

  • Heute haben wir uns die Nationalmoschee angesehen. Da man dort nur komplett verhüllt hinein kommt, haben wir uns das passende Outfit für Touristen geliehen. Super chic, wie man auf Bild 1 erkennen kann. Die Moschee selber ist leider nicht besonders beeindruckend (Bild 2 + 3). Danach haben wir noch eine kurzen Abstecher zum Vogelpark gemacht, diesen aber nur von außen gesehen, da uns der Eintrittspreis zu teuer war.
    Nach einem kurzen Abstecher zum Merdeka Square (Bild 4) und dem Sultanspalast (Bild 5) haben wir dann noch eine kleine Runde durch den Central Market gedreht bevor es wieder zurück zum Hostel ging 😁.
    Am Nachmittag haben wir dann tatsächlich nochmal einen Film angesehen 😂. Das ist einfach zu billig hier 😜.
    Read more

  • Merry Christmas to all. We hope you are having a wonderful festive period and have eaten, drunk and slumped in front of the telly far more than you should have done! Thinking of everyone we know back home and around the world.
    A big thank you to everyone who has followed our progress so far and left comments. This doesn't let us respond directly to posts, but rest assured we love reading all the messages left.
    In the spirit of Christmas, there is a bonus 'Where's Wally' style quiz to keep you entertained after the Queens speech'. Just spot where and what wildlife is hiding in each photo. There's an Orangutan, Giant Squirrel, Water Spider, Sun Bear and a rarely seen Louisa Fish surfacing. It's all for fun and no prizes on offer....!
    Read more

You might also know this place by the following names:

Malaysia, Maleisië, Malehyia, ማሌዢያ, Malaisia, ماليزيا, Malaysiya, Малайзія, Малайзия, Malɛzi, মালয়েশিয়া, མ་ལེ་ཤི་ཡ།, Malezija, Malàisia, Malajsie, མ་ལེ་ཤི་ཡ, Malaysia nutome, Μαλαισία, Malajzio, Malasia, مالزی, Malesii, Malesia, Maleisia, Malaisie, Malèsie, Maleizje, An Mhalaeisia, મલેશિયા, Malaisiya, מלזיה, मलेशिया, Malezi, Malájföld, Մալայզիա, Malaizia, Malasía, マレーシア, mejgu'e, მალაიზია, ម៉ាលេស៉ី, ಮಲೇಶಿಯಾ, 말레이지아, मलयेशिया, مالیزیا, Malaysi, Malezya, ມາເລເຊຍ, Malaizija, Малезија, മലേഷ്യ, Malasja, မလေးရှား, Malezhiya, मलेसिया, ମାଲେସିଆ, Malezja, Malásia, Malasya, Maleziya, Malaiezia, Malezïi, මැලේසියාව, Malajzia, மலேசியா, మలేషియా, ประเทศมาเลเซีย, Malēsia, مالايسىيا, ملیشیا, Mã Lai (Ma-lay-xi-a), Malaysiyän, Orílẹ́ède Malasia, 马来西亚, i-Malaysia