Viikingite aegne kirik Kaupangeris

Käisime uurimas Norra teist kõige suuremat puidust kirikut. Saime ka ühe noore poisi käest guided touri, ta tundus olevat ajaloo huviline. Rääkis kõigepealt sellest kuidas kunagi Norras oli igal maakonnal enda kuningas ning pmst toimus koguaeg kodusõda siin kuningate vahel. Üks kuningas(vist kuningas) põletas kogu selle Kaupangeri linna maha, ainult kiriku ümber mässis märjaks tehtud laeva purde, et see maha ei põleks, sest see olevat patt ja viivat põrgusse (inimeste tapmine mitte). Kaupanger oli vanasti suur linm. Seda kirikut on restaureeritud põhjalikult ja kuju ja pikkus on aegade jooksul muutunud. Samuti on lisatud aknad, õigel viikingi aegsel kirikul polnud üldse aknaid, ainult paar topsi suurust auku kõrgel laes. Sellepärast polnud vaja ka ühtegi kaunistust. Hiljem lisandusid aknad ja siis joonistati kaunistuseks ümisemise noodid sise seintele - norra algsed kiriku laulud ei sisaldanud sõnu.

Puidust kirik oli vanasti vaese inimese kirik. Kui sul oli raha siis ehitasid kivist kirkiku. Tegelikult Norrakad pole kunagi väga usklikud olnud ja ei olnud ka vanasti. Viikingite ajal oli kirik küla kogunemise koht, kus joodi õlud ja mängiti kaarte - nagu baar põhimõtteliselt.

Ta rääkis ka kuidas neid ehitati. Kõigepealt valiti välja metsas parim saadavalolev mänd (tollel ajal olid suured ja jämedad puud veel), kooriti see ära ning jäeti püsti metsa kuivama. Alles paari aasta pärast raiuti surnud ja kuiv puu maha.

Ehitusstiililt on 3 varianti: postid maa sees, mis aga mädanevad ruttu ära, postid kivide peal, mis peab paarkümmen aastat kuni sada vastu või täis vundamendi ja tuulutusega põhi millele laotakse palgid. Viimane variant on kõige kestvam.

Lisaks saime teada, et norra vanem põlvkond tahab jubedalt et lapselapsed käiks leeris (või ristiks) ning annavad selle eest hiigel summasid lastelastele (alates 60000NOK ehk 6000€) ning kui vanavanematel selleks raha ei ole, siis saab riiklikku toetust taotleda selle jaoks.Read more