Rótarfjall

Kogunemine toimus ühe hüti ees, kust anti kõigile jää kirka, kiiver ja jalanõude otsa metallist tallad oradega. Sealt sõidutati meid bussiga liustikule lähemale, mis oli omamoodi kogemus, sest maastik kust spets buss ronis, läks vahel 5m otse üles suunas ja ülejäänud aeg oli hämmastavalt kronaline.

Kohale jõudsime, siis jaotati bussi täis rahvast 12 inimese suurusteks gruppideks, kes igaüks said giidid. Meie giid oli Bori Tšehhist, kellel oli töövari UKst nimega Mca. Suht lõbusad poisid. Enamus meie grupi inimesi oli USAst. Siin on üldse palju USA turiste ja hästi paljud UK inimesed töötavad siin hotellides ja mujal. Eestlased lähevad Soome ja Inglased Islandile.

Liikusime, natuke üles poole ja enne jääle minekut panime metallid jalga ning kuulasime veits ohutus juttu segamini naljadega.

Kõik valmis, läksime üles poole, täitsa üleval kausi kujulises jääs tegime pilti ja siis alla tulles külastasime koopaid. Pauside ajal jutustati meile jutte ja jagati tarkusi.

Mäe otsas on tavaliselt tugev miinus, -20 kuni -40 enamasti. Liustik on kokku pressitud lumi ja selleks peab olema vähemalt 30-40 meetrit lund. Liustike sees on palju mulle, sest kokku pressitud lumme jääb õhk sisse. Liustike sees tekivad tavaliselt koopad, mida mööda vesi voolab. Matkajad peavad ettevaatlikud olema, et läbi ei kukuks. Kui kuskil on lohk lumega, siis sinna kindlasti astuda ei tasu.Read more