Ehk jõuab mägedeni? 2023

Kuna New Dehlil on ainuomane anne hakata südantlõhestavalt halisema üsna kohe pärast viimast pissilkäiku ja autosse istumist, siis tegime teel Krakovisse kannaka ja peatusime paljulubavate järvekeste ääres. Meile tundus, et tegemist on üsna tavaliste järvekestega. Kaldad kenasti niidetud, kalda servas telgid ja väikesed matkasuvilad. Tee oli kitsas ja parklasse jõudes saime aru, et siia on oodatud vaid kalamehed… Vaidlesime veidi auto parkimise üle nagu ikka ja kui see asi laabus (nagu ikka…), siis otsustasime siiski ühe tiiru teha. Üldiselt nägime kõigi nende tõsiste kalameeste seas oma roosa pluusi, lehviva salli, lillekesega pluusi nööbiaugus ja kahe koeraga üsna kohatud välja. Meid see ei heidutanud. Pead püsti ja sabad rõngas valisime väiksema järve, et selle ümber ring teha. Järvele lähenedes jäi pilk peale millelegi suurele ja valgele kalda ääres… Teine veel… Ja kolmaski. Surnud kalad, kõhud ülespoole. Pundunud nagu Shreki ja Fiona poolt täispuhutud konnad. Kohe plahvatavad pauguga. Ja kaldal istuvad mornide nägudega kalamehed ja püüavad samast järvelombist (veel) elusolevaid kalu… Ei saa aru. Lehk oli üsna väljakannatamatu ja selja taga kostuvad röögatused: “eee-i!!”, “Fee-lii!!”, “fuuuuuuu!!!”, “Jäkkk, Fe-lyy!!”, muutusid üha ähvardavamaks. Siis hakkas sadama. Öiste õudusunenägude vältimiseks otsustasime järjekordse kannaka kasuks. Ümberpöörd ja tagasi. Jälle sama kadalipp - “buäk, Fe-lyy!!”, “eieieieiei, Feee-ly!!”… Enne autonijõudmist oli mul muidugi vaja veel hakata prügikast otsima, et 2 pilgeni täis kakakotti korraliku inimesena ära visata. Kuigi see kõiks oleks võinud jääda kaladele söödaks sest olegem ausad - igatahes on see puhtam ja parem kui raibe naabriukse juures. Aga no olgu. Prügikasti ma ei lednud. Küll aga kaks nässust koerapoissi, kes endid nagu takjanupud Fofy ja Fely tuulde tinutasid. Tegime neile viisakalt selgeks, et autos rohkem ruumi ei ole ja raputasime nad lõpuks maha. Autosse jõudsime peaaegu kuiva nahaga. Floksi ja New Dehli olid rahul, meie ka vist. Sõidame edasi.Läs mer