Thailand
Ban Khlong Bua Loi

Here you’ll find travel reports about Ban Khlong Bua Loi. Discover travel destinations in Thailand of travelers writing a travel blog on FindPenguins.

8 travelers at this place:

  • Day22

    Off to Siam, I am

    November 15 in Thailand

    We left Laos in the late morning and were sitting at the hotel pool, in Bangkok, by 3pm. We did very little today, which came as a relief. After finishing a 12 day tour, during which we felt like we were constantly moving, we were exhausted and didn’t have the energy to do much of anything today. We didn’t even bother to go out to dinner, choosing the hotel restaurant out of convenience. After platefuls of Thai food, we retreated to our rooms. We’re going to tackle the big sights in Bangkok tomorrow, in 90+ heat, so resting up is in order.Read more

  • Day133

    131. päev- Laosest koju

    May 16, 2017 in Thailand

    Ideaalne puhkus- pea kōik päevad hakkavad sōnadega, et täna tuli jälle vara ärgata.. Täna oli see kohe ekstreemselt vara, et näha ühte ekstreemset vaatepilti. Äratuskell oli sätitud kella viieks helisema, et minna tänavale jälgima annetus tseremooniat. Alms giving ceremony on budistlik komme, kus annetatakse munkadele toitu. Igal hommikul kella viie paiku alustavad mungad jalutuskäiku mööda peatänavat. See ei ole selline lonkimine ja vaba aja veetmine, vaid vaikides mōtestatud liikumine hanereas.. kaasas on neil urn, kuhu kohalikud annetavad riisi. Osad turistid tahavad ka sellest osa saada ja panevad riisi vahele igast muud kraami- pakendatud maiustusi vms. Vaene väike poiss, kes siis hakkab pärast oma söögikest sööma ja mingid kiletükid hammaste vahele jäävad. Aga ilmselt munkadel on ikka mingid ettevaatusabinōud selleks puhuks välja kujunenud..

    Une-Mati ja Kati veel silmas tuiasime peatänavale- vihma sadas, hämar, inimtühjus, tuju turtsakas... ja keda polnud.. polnud mingit mungaparaadi.. kus nad siis on?! Pidid ju iga päev, samal kellaajal, samas kohas, vaikides kōndima. Läksime maja räästa alla ootama, et anname neile ikka vōimaluse. Natukese aja pärast tuli üks vanem härra ka tänavale. Istus teadlikult tee äärde toolile, mis oli väga nutikalt varju alla pandud ning kaasas oli tal rätikuga kaetud pott. Saime aru, et oleme ikkagi ōiges kohas ja keegi mingi hetk peab tulema. Mōne hetke pärast hakkasidki noored poisid liikuma. Vanemad härrad ilmselt ei viitsinud sellise koerailmaga ōue tulla. Pilku pööramata ja stoiliselt toimus kogu protseduur- munk möödus suhteliselt kiiresti, avas urni ja annetaja pani sinna riisipalli, mida ta enne oli peos mudinud. Ja juhtus see nii kaua kuni mungad otsa lōppesid. Täna siis suhteliselt kiiresti. Natuke veider tunne oli seda kōrvalt jälgida, aga eks need usuprotseduurid ongi alati teise tunnetusega.

    Ja sellise hetkelise sisemise rahuga algaski tänane päev, mis tegelikult oli üks emotsioonide rohke pikk päevake meie elus.

    Saatmata olid veel kaardid. Kohalik post office tehti just lahti ja veetsime mōne hetke, et kirja panna viimased soovid kodustele. Ōigemini andsime teada, et me hakkame nüüd tagasi tulema. Eks siis ole näha kumb enne jōuab- kaart vōi inimene. Siinkohal pean küll ära mainima, et lōpuks ikkagi jōudsid kōik kaardid Eestisse, küll väga pika viivitusega ning ilmselt tegid need kogu maailmale mōned tiirud peale, aga jōudsid!

    Paljud vaatamisväärsused jäid küll vaatamata, aga selle ilmaga ei olnud tahtmist kuskile seiklema minna.. Tuli minna hotelli viimast korda kotte pakkima... viimne hommikusöök, arve maksmine ja taksoga lennujaama. Veits melanhoolne tundub see kōik, aga kui sa oled hommikul vara juba kleepuva riisi tseremooniast osa saanud, siis ei saagi muud eeldada.

    Tänane päevaplaan nägi ette projektiga, “Külli ja Tiit Aasiast koju”, alustamist. Esimene lend Laosest Taisse, Tais kiire ööbimine ja hommikul vara uus lend Taist Moskvasse (jah, ma saan nüüd öelda, et ma olen Venemaal käinud.. tempel on passis 😄) ja kolmas lend Moskvast Tallinnasse.. kuidas kōlab? Väsitavalt jah?

    Esimene lend läks kiirelt ja see on juba mu mälusopist kadunud. Ju ei olnud tunnet, et kohe saan surma.. Taisse jōudsime ikkagi suhteliselt hilja. Aasia mōistes hilja, kui vōrrelda Eesti suvega siis kell üheksa on veel päev täies hoos. Bangkok’i kaks suuremat lennujaama olid selleks hetkeks nagu teised kodud. Ma olin juba nii mitu korda neid külastanud, et eksimisvōimalust ei olnud. Kuna hommikune lend läks teisest lennujaamast siis oli meil ööbimine bronnitud selle lähedale. Vōtsime Uberi ja sōitsime sinna. Mina olin selleks hetkeks nii kutu, et magasin tagaistmel. Tiit hoidis silma peal, et me ikka kōige lühemat teed pidi ōigesse kohta jōuaksime.

    Kohale me jōudsime ja hotell oli väga euroopalik. Ju Tiit tahtis, et ma juba harjuks olukorraga. Väljas oli suur bassein ja toas oli isegi vann, aga emotsioonid olid pigem sellised, et andke mulle süüa ja ma tahan magada. Ei nautinud ühti neid mōnusid, mis meile pakuti. Oleks sellised vōimalused esimestel päevadel olnud- vot siis! (Mitte, et mul ei olnud ja ma sinna basseini ka vist kordagi ei jōudnud 😄) Ōhtustasime restos ja tellisime enda viimased riisiroad, et maitse jääks ikka pikaks ajaks suhu! Pesime Laose teetolmu maha ja jäime ootama uue päeva seikluseid..

    👣- BKK hotell
    Read more

You might also know this place by the following names:

Ban Khlong Bua Loi, บ้านคลองบัวลอย

Join us:

FindPenguins for iOS FindPenguins for Android

Sign up now