Malaysia
Datai

Here you’ll find travel reports about Datai. Discover travel destinations in Malaysia of travelers writing a travel blog on FindPenguins.

5 travelers at this place:

  • Day82

    Reedese päeva ma lebotasin jälle maha- arvutasin arvutis natukene, vaatasin mingeid eesti saateid, ujumas käisin ning murtsin oma lubadust ja käisin uksega restoranis söömas 😄.

    Langkawile tulles märkisin ära endale ägedamad restoranid ja nüüd peaksid olema nad kõik läbi käidud. Sellises klassikalises valge laudlina ja miljoni pokaaliga kohas ma ei ole käinud, kõik on ikka mingid hipsterikad. Nimi, Red Tomato, see ütleb juba kõik!

    Laupäeval ma enam ei viitsinud lebotada, mul oli külastamata saare kõige kõrgem veejuga (mulle meeldib neid nii kutsuda 😊). Läksin siis enda tänavale rollerilaenutusse, vaatasin juba eemalt, et ühtgi rollerit ei ole. Mul on siin neid kohti veel, kõrval on isegi kõige suurema masinapargiga laenutus. Käisin aga need kõik läbi, kuid mida ei ole, on roller. Sellel päeval oli kahe aasta tipphetk. Tänu sellele festivalile oli rahvast saarel nii palju, et isegi rollerid olid otsas. Mis siis ikka, läksin peatänavale rollerijahile. Kõik nurgatagused, kus ma olin muidu rollusid seismas näinud, olid tühjad. Küsisin ühes natukene organiseeritumast kohtast- sama vastus. Lisati veel, et kui Rainbow hostelis on kõik väljas siis on meil ammugi. Küsisin autot, kui raske selle parempoolse rooliga ikka sõita on, aga mul on tunne, et autot ei tahetud mulle lihtsalt anda. Esimene küsimus oli, et kas mul load on, mitte ei tulnud vastus, et autod on väljas. Seisin siis seal nõutult ja arutasin, et ju ma pean siis takso võtma. Kuna siin vahepeal pandi Uber tööle siis mõtlesin, et proovin kuidas näkkab, aga ei, pole siin mingit Uberit. Lõpuks härra küsis, et kuhu ma tahan ka minna.. Mina vastu, et ikka veejugasid vaatama ja noh need kohad ka mis teele jäävad. Oli nõus mind sõidutama 30 ringgitit tund ning miinimum 4h. Kuna ma olin enne ka kuulnud sellisest skeemist siis olin nõus, tuleb ikka odavam kui takso.

    Härra võttis võtmed ja sõit valge Hondaga võis alata. Siin on peaaegu kõik autod valged 😄 ei tea küll miks... Esimesena jäi teele krokodillide farm. Kohe tahtsin minna 😄. Päike paistis ning ilm oli ilus, vaesed krokud pidid küll basseinides oma aega veetma ning ei tundunud üldse sõbralikud. Jalutasin seal tunnikese, vaatasin suuri ja väikeseid ning sabaga ja sabata krokodille 🐊. Mõned olid erituusad, natukene piilusid vee alt ja siis rahumeeli mullide saatel vajusid vee alla tagasi 😆. Aga mis ma ikka neist segan, läksin oma autosse tagasi.

    Järgmine peatus oligi Temurun Waterfall. See on siis kõige kõrgem veejuga ning asub saare põhja pool. Tore oleks olnud käia ka sealkandis rannas, sest kuulu järgi pidavat seal olema üks ilusamaid randu. Eelmine rollurentija soovitas kõigepealt rannas käia ja siis liigne sool veejoa basseinis maha pesta 🚿. Kuid ma ei hakanud oma autojuhti veel sellega ka koormama, et ma peesitan tunnikese rannas.. Teepeal kohatud eestlased küll täpselt nii tegid, rand ja siis juga. See juga pidavat olema küll kõige kõrgem, kuid sinna kõndimine oli tunduvalt lihtsam kui eelmises kohas, kus ma käisin. Rahulikult sai mööda kõnnirada joa suudmesse jalutada. Kahjuks vett oli väga vähe, sest hetkel on ikkagi kuivaperiood, kuid ümbrus oli väga ilus. Ma ikka läksin korra ujuma ka, rahvast väga ei olnud, üks meesterahvas uuris seal ämblikke. Näitas mulle ka, aga ma ei tahtnud neid elukaid seal uurida 😅. Kiire jahutav suplus, kivil-väikse-konna-moodi peesitamine, kaljuseinte imetlemine ja võib tagasi minna. Poolel teel tuli ka autojuht vastu, ju ta ka ei viitsinud autos passida. Rääkis, et ta on tegelikult Kuala Lumpurist pärit, kuid nagu ikka, suur armastus tõi ta Langkawile. Kuna talle väga meeldis loodus siis ma lõpuks ei saanudki aru, kas armastus looduse vastu või ikka mõne toreda naisterahva. Pigem vist ikka viimase, sest tal oli poeg ja kaks tütart.

    Meil oli veel aega ning ma otsustasin, et tahan kolmanda või siis neljanda suurema veejoa ka ära näha- Durian Perangin Waterfall. See ei olnud väga kaugel.. aga minu üllatuseks ei olnud ka härra Azmi seal käinud. Kordub sama muster nagu Herberti ja Rogeri puhul. No eks avastame siis koos. Näitasin talle google mapsist, kus see täpselt asub ja läksime. Kohale jõudes oli Azmi jälle väga viisakas ja lasi mul ees ära minna. Seal oli juba rohkem vett ja palju inimesi. Lisaks piknikuplatsid ja muud elumugavused. Oli selline perede pühapäeva veetmise kohake. Oleks tahtnud jälle ujuma minna, aga veejoa alumine bassein oli noori täis. Riideid ei olnud ka kuskil vahetada, vaatasin niisama eemalt ja tegin mõned pildid. Tagasi minnes leidsin jälle autojuhi poolelt teelt. Ma ei teagi, kas ta lõpuks käis täitsa joa juures ka ära või mitte. Igaljuhul sai ta ka nüüd linnukese kirja, et selline atraktsioon on nende saarel olemas.

    Mul oli veel natukene aega ja kui juba selline jugade päev oli siis härra ütles, et võib mulle veel ühte näidata. Mis ei ole küll nii tuntud ja kõrge, kuid mõnusa jahutava veega ning massaažikaladega 😄. Ainult, et see asub samas kohas, kus Seven Wells juga- mäletate ma rääkisin, et sinna ronimine on paras eneseületus. No okei, kui pärast ujuda saab siis võime ju minna. Seekord pidi härra ka minuga kaasa tulema, sest ma ju ei teadnud, kus see, rahvakeeli Green waterfall, on. Oiii vaene tema, ta küll rääkis, et on kõva matkamees, käib pojaga džunglis matkamas, aga kui mina pärale jõudsin pidin teda tükk aega järgi ootama 😂. Kohale jõudes oli ta läbimärg ja veepudel tühi... Edasi tuli minna mööda matkarada ja voilaa.. seal ta oligi. Väike veejoake, pigem oli see rohkem allikas. Kuna ma ikkagi kardan kõdi, siis ma ei suutnud enda jalgu seal kaladele söödaks hoida. Kastsin ennast korra vette ja tatsasin tagasi. Härra jalutas vahepeal niisama ringi, tal oli ilmselt süda natukene saapasääres 😆. Tagasi läksin juba üksinda, sest ta tahtis ka ennast jahutada. Ujuma ta ilmselt ei jõudnud, sest ta oli juba liiga ruttu mu seljataga. Treppidest alla minek oli palju lihtsam. Härra rääkis mulle saare muistendeid ja mina noogutasin aga kaasa. Kohale jõudes ostis meile kookosed ja kindlasti käskis seda valget ollust sealt seest süüa, pidi organismile hea olema. Kui meil juba selline loodusepäev oli, siis sõin kõik korralikult ära ja jõin kookose tühjaks. Kartsin küll, et kindlasti tuleb poole tee peal kibe pissihäda 😂.

    Tagasisõit meenutas rohkem moraalilugemist. Kui ta kuulis, et ma olin enne Seven Wellsi juures rolleriga käinud, sain korralikult pähe. Ma ei hakanud talle ütlema, et ise sa rendid neid rollereid ja nüüd tuled mind õpetama.. 😁. Aga ta viis mind ilusti Geckosse ära ja ma olin sellest päevast niiiii väsinud.

    Korralik matkapäev oli..Eelmine hommik tööd tehes soovitas Tõnu mulle järgmist: Tubli! Oled ära teeninud 3km kerget sörki, mille peale 3x3minutit planku ja 3x30 kätekõverdust, siis basseini lõõgastuma koos värske apelsinimahlaga:) Arvan, et olen enda tänase päevakava eest ka ühe apelsinimahla välja teeninud!!!

    Järgmisel päeval mu jalad nii valusad ei olnud ja mõtlesin, et teen kohe ühe 2x7 km jalutuskäigu... Jõudsin kuskil 1,5km ära kõndida, mu veepudel hakkas juba tühjaks saama, päike paistis lagipähe ja kleidist oleks võinud vett välja väänata.. Jalutasin tagasi ja mõtlesin oma aarde järgi ikkagi rolleriga minna, aga õhtu poole. Õhtul juhtus, aga see mis siin õhtuti ikka juhtub.. vihm.. See ei ole küll hull, vihm jääb alati järgi ja pärast on jällegi mõnus värske õhk, aga noh.. suhkurtükike ei taha märjaks saada...

    👣 - Temurun Waterfall
    Read more

You might also know this place by the following names:

Datai

Join us:

FindPenguins for iOS FindPenguins for Android

Sign up now