Indonesia
Banjar Celukbuluh

Here you’ll find travel reports about Banjar Celukbuluh. Discover travel destinations in Indonesia of travelers writing a travel blog on FindPenguins.

Most traveled places in Banjar Celukbuluh:

All Top Places in Banjar Celukbuluh

6 travelers at this place:

  • Day11

    Day 11: North to Lovina Beach

    June 26, 2016 in Indonesia

    Early start today as we had a lot of driving to do! Our driver from Seminyak a couple of weeks ago had agreed to drive us around for the day, ending in his birth city of Singaraja on the northern coast. He was coming at 8 so we needed to be packed and breakfasted by then, but unfortunately our hotel breakfast missed the memo and turned up at 7:55! A quick gobble and off we went.

    I was feeling much better today after finding some cold & flu Panadol tablets in a convenience store the night before, and dosed up on Gastro-Stop as well since something was causing a few "issues". I also noted pretty quickly that Putu, the driver, was suffering a cold, so he shot to the top of my suspects list!

    It had rained heavily overnight but clear skies beckoned, so we headed westwards out of Ubud, firstly arriving at the Jatiluwih rice terraces. This is a whole valley where rice is cultivated (much like the rest of Bali), but obviously with steep valley walls they need to carve out small terraces to grow. A beautiful little spot, and it looked there were some great hiking and cycling paths around. But literally 2 minutes after we got out of the car, the heavens opened and drenched us, so back in the car we go.

    This time we drove northwards to Batugul, the first of three alpine lakes in Bali. Batugul is well-known for having a Hindu temple sitting out on the lake, which is what we'd come to see. It's so distinctive it even features on the Indonesian 50,000 rupiah note ($5 AUD). Again a very beautiful sight, and thankfully not as touristed as Tanah Lot temple, but still quite crowded with mostly non-Western tourists. And again, after fine weather during the 90 minute drive in, the heavens opened and we got drenched for the second time today.

    Stopped for lunch at a buffet restaurant on the edge of town - I suspect Putu doesn't know many places to eat and only recommended this because he knew it was where the tourists went. Definitely not something we would have chosen, it was 180,000Rp each (about $18) for a frankly unimpressive buffet of mostly fried foods. Tea & coffee included, any drinks including water were extra. Most of our lunchs have been less than $18 in total for two meals and two drinks! But alas.

    Northward we drove, across the mountain pass in the centre of Bali over the shoulder of a volcano. Stopped briefly at a small monkey forest where the monkeys were much friendlier than the ones in Ubud (which are super aggressive around food). Bought a few bananas from a conveniently-located lady and fed the monkeys for a few nice photos.

    Back in the car to the next stop of Gitgit Falls, a large three-waterfall area on the northern side of the mountains. Putu told us it was 200,000Rp each with a guide, but after sticking to our guns it was actually only 20,000 each for entry, and I'm not really sure what a guide would have offered! The path was very clear, winding around through rainforest and past cocoa and clove plantations and little jungle huts selling the usual Balinese trinkets.

    As seemed to be our luck today, 5 minutes into the walk the heavens opened again, massively this time, with an enormous tropical downpour. Thankfully we'd had the foresight to bring rain jackets on the walk, but even so it was tough work. The walk itself was only about 20 minutes thankfully, but with scarce shelter from the hammering rain and booming thunder, we contented ourselves with a few pictures and a squelch back to the car.

    And so we arrived at our destination - Lovina Beach. It's not really a town but a collection of hotels on the northern coast of Bali. We'd chosen one a bit further from town than we thought, but had an excellent private villa available with our own plunge pool. And right on the beach too. So even though we'd been drenched several times today, we plunged straight in (remember that it's basically 31 degrees and 85% humidity every day here!). After cooling off and relaxing, we wandered down the beach for a bit to discover exactly how far from town we were.

    As it turns out, quite a way, so we turned back. Black sand beaches over this side of the island as they're volcanic rather than coral sands, and due to offshore reefs the water is much calmer. The beaches are pretty dirty though, with lots of plastic rubbish around. As we'd spent most of our cash on paying Putu for driving us all this way, and didn't feel like hunting around for an ATM in the dark in an unfamiliar (and frankly, not very touristy) place, settled on dinner from the hotel restaurant which we ate in the room.

    Very early start tomorrow for dolphin watching at 6am!
    Read more

  • Day16

    14. päev- Lovina

    January 19, 2017 in Indonesia

    Hommikul pidin lahkuma oma armsast kodumajutusest, et sōita pōhja Balisse- Lovina'sse. Nimi on juba selline, et sinna peab minema. Olin kokku leppinud, et pereisa viib mind kella 10 Ubudi keskusesse. Enne sōin privaatse hommikusöögi oma toas. Nimelt üks vene neiu, kellega ma eile sōin ja tutvusin, otsustas, et tema tahab värvimistundi teha meie hommikusöögi laual. Mis tegelikult on siin normaalne. Igal pool pakutakse värvimiskoolitusi/tunde. Ja lōpuks tuli välja, et see neiu soovib ka keskusesse saada. Ehk mu kell kümme venis ikka korralikult. Venelasi on siin üldse päris palju ja no need tunneb kohe ära.

    Olin eelnevalt üritanud uurida, kuidas on kōige mōistlikum sōita Ubudist Lovinasse. Teekond on mitu tundi pikk ja mōistlik oleks minna mingi ühistranspordiga. Otsisin ja lugesin foorumeid jne. Mingit ühistransporti kui sellist neil ilmselt ei ole. Kōigil on oma rollerid ja turist sōidab nö autojuhiga. Ōnneks leidsin ühe shuttle bus'i, mis teeb erinevaid lōbusōite kui ka bussisōite. Pereisa küsis, millega ma Lovinasse plaanin minna ning siis kohe teadis, et mind on vaja viia Parema busside peatusesse. Sellest vōib eeldada, et rohkem bussivariante tōesti ei ole sinna minekuks.

    Buss oli selline 12-kohaline minibuss ja meid oli täpselt 3 inimest, kes soovis see kuupäev Lovinasse sōita, väga luks värk, sai mōnusalt laiutada. Teekond läks mööda vulkaanimägesid oli selline paras mägironimine. Buss tegi vahel ikka väga veidrat häält ja ei tahtnud eriti edasi minna, kuid kohale jōudsime. Kindlasti, kui keegi plaanib selle tripi ette vōtta, siis tuleks rentida mitme peale lihtsalt auto vōi siis autojuhiga. Mitme peale teeb see enam vähem sama välja kui minu bussisōit. Boonuseks on ainult see, et saab teha vahepeatusi ja nautida neid imelisi vaateid. Tōesti oli hämmastavalt ilus, mitu korda oleks tahtnud juhile öelda, et jääme nüüd seisma natukeseks. Lisaks jäi teele mitu külakest, mida oleks huvitav külastada.

    Aga kōigele vaatamata jōudsime kohale. Paluti meid bussist välja ning siis lōunasöögile. Me ei saanud algul hästi aru ja pōiklesime vastu, kuid siis öeldi, et see on hinnas ning pärast vaatame, kus on teie ööbimiskohad ja viime teid sinna ära. Viime teid sinna ära tähendas küll raha eest, aga 1€ selle eest tundus okei 😄

    Söök oli hea ja nii me edasi kruiisisime. Sellest ma küll väga aru ei saanud, miks itaalia tüüp enne ära viidi, kuigi ta elas kaugemal, ma pidin 10km niisama kaasas tiksuma, aga ju siis meesterahvastel on eesōigus. Hotelli jōudes, nüüd ma siis olen hotellis mitte kodumajutuses, pidin kuulama ligi tunnist loengut sellest, et ma pean järgmine hommik sukelduma vōi snorgeldama, kōik on jälle hinna sees jne, aga see hind on 60€. Keeldumisega väga ei lepitud, istusin selle härraga trepil ja vaatasime teineteisega tōtt. See tekitas tohutu trotsi selle hotelli vastu. Ōiget wifi parooli ta ka ei teadnud, andis mulle SPA parooli, ma ei tahtnud ju sedaaaa...

    Pikutasin veits oma hiiglaslikus voodis. Teine pōhjus, miks tulla mitmekesi reisile, kōik majutuskulud saab jagada kaheks. Mina olen praegu ööbinud ainult privaatsetes tubades. Nii äge ma veel ei ole, et tahaks 9€ eest kuue inimesega ühes toas magada. Vōib-olla see aeg veel tuleb, kui mul näpud täiesti pōhjas on 😅Pärast jalutasin natukene mere ääres. Kogu rand on paate täis ja ujumiskohta ma ei tuvastanud. Ilmselt minust natukene kaugemal on. Liiv on musta värvi ja veits prügi täis, nagu ikka. Kuid liiv on palju pehmem kui mu eelmises rannas.

    Pärast läksin väga toredasse kohta sööma. Tegin kalaōhtu, kui ma juba kalurikülas olen. Homme söön kindlasti liha, grill-liha tahaks hirmsasti 😂 Minust taimetoitlast ilmselt ei saa. Lovinas on üks kōige populaarsem tegevus hommikune delfiinide vaatlus. Pererestoranid, kus isa on päeval kalur ja ōhtul muusik, pakuti seda sōitu 100 000 ruupia eest, kalur rannas pakkus 50 000 ruupia eest. Ma ei taha teada, mis hinnaga mu hotellis seda pakutakse. Ilmselt peab järgmine ōhtu ka randa jalutama minema, äkki trehvab mingi normaalne kalur seal olema 😇

    Mu kohalikul internetikaardil sai maht täis ehk nüüd ma ei saa teiega igal pool kirjutada. Ostan uue kui satun kuskile keskusesse 😊Homme tahaks lihtsalt magada, nii väss on... ainult maniküüri tahaks minna. Aga kindlasti mitte hotelli spasse 🙄

    Hotelli jōudes vōtsid mind vastu terve basseinitäis eestlasi. Pōhimōtteluselt saab öleda, et need eestlased tunneb ka kaugelt ära 😂
    Read more

  • Day18

    16. päev- maniküür

    January 21, 2017 in Indonesia

    Kuna ma tegelikult lubasin eilse päeva maha magada siis mōtlesin, et teen seda täna... hommikusöögile läksin korralikult viimasel minutil. Rääkisin jälle kōigiga, kuna nad tahtsid mind igale poole viia, mina ikka vastu, et kōik on hästi ja mul on omad plaanid ...Tegelt mulle meeldib rahulikult üksinda hommikust süüa, mitte et mingi murjam istub mul vastas ja jaurab!

    Pärast nautisin kuuma vett ja ilma konnadeta pesuruumi. Näost tuleb jälle nahka, näen suht ōudne välja. Vb ongi parem, et mul ei ole see piltide tegemine väga mugav. Ma näen siis palavuses ikka suhteliselt ōudne välja. Krunn peas, nägu ōhetab ees ja kulmud on pleekinud- missiks kanditeerima just ei hakka.

    Enne jōulupidude hooaega käisin ühel suurepärasel lōunaajal Mirjami juures ning lasin enda küüntele peale panna geellaki (meesterahvad ei peagi teadma mis see täpselt on). Tavaliselt on see mul paari nädalaga kuskilt kooruma hakanud ja enam-vähem ise maha tulnud, ainult natukese kaasabiga. Aga seekord oli lakk lihtsalt kohutavalt välja kasvanud ja nägi ebailus välja 😋. Mul oli valida, kas minna šoppama ja otsida atsetoonilaadset toodet vōi minna maniküür- valisin viimase. Te juba teate, et mu hotellis on spa, sinna ma ei läinud, aga üle tee oli üks koht, kus pakuti kōiki neid samu teenuseid. Üleüldse oli nii Seminyakis kui ka Ubudis iga teine sōna mis kuulsid massaaž, iga esimene oli taxi loomulikult 😄(kui keegi tahab Eestis geellakki panna siis soovitan mitme käega Mirjamit)

    Teenus maksis ühe korraliku ōhtusöögi hinna, ligi 7€. Alustuseks näidati mulle hunnikus käepaelu ja pärleid jms. Ehete hind oli vōrdne nende pakutavate teenuste hindadega. Kuid lōpuks lubati mul istet vōtta. Kōik oli ettevalmistatud nii nagu Eestis hakatakse pediküüri tegema. Pōrandale oli pandud veevannid ja tegija ise istus väikesel puust järil. Seletasin, et ma tahan ainult maniküüri, no pediküür 😅jajaaa... kōik on korras. Okei, ma siis lihsalt istun ja pärast tōusen imeliselt hooldatud kätega 😂Heitsin pilgu korra ta töövahenditele, silmasin atripuutikat, mida mina ise kasutasin umbes 15 aastat tagasi. See ei tōota head, ilmselt ta ei ole midagi kuulnudki geellakist... Täpselt nii oligi... hakkasime siis koos seda mu küüntelt maha kraapima. Tema kasutas selleks metallviili otsa ja mina leotasin küüsi mingis vedelikus 😝Mōtlesin, et vähemalt saan selle pealt maha ja käed korda. Arvake, kas tsikk küünte poleerimisest oli midagi kuulnud?! Ma ei hakka seda tsirkust rohkem kommenteerima, aga pōhimōtteliselt ma maksin 7€ ühe korraliku kätepesu eest!!! Pärast läksin hotelli basseini äärde ja hakkasin endale maniküüri tegema 💅

    Ja teate see arvuti on ka saatanast, korra vaatad midagi ja siis jäädki ninapidi sinna kinni. Tegin tööd ja vihastasin ennast roheliseks, vihahoos saatsin paar e-kirja ka välja, kuigi ma tean, et sellises olukorras ei tohi kunagi "send" nuppu vajutada, aga nii üle viskas 🙈Ja täpselt nii mu päev ära kaduski. Magamisest ei ole haisugi, aga väga midagi tarka ka ei teinud...

    Oma valged pluusid viisin "keemilisse" ehk üle tee poodi, kus oli laundry 😄Nägin ka eilset sōduōpetajat, täna ta ei tahtnud küll mind kuskile viia, eile olid suured lubadused.. ju ma andsin ikka liiga palju raha, pidu läks käest ära 🥃🥂

    Järgmiseks päevaks mul ei ole jälle ööbimist, aga ma tulin suurepärasele mōttele- kui mägi ei tule Muhameedi juurde siis Külli läheb mäe juurde... otsisin ja vaatasin ühtpidi ja teistpidi ning ilmselt sean oma sammud homme natukene lōuna suunas tagasi. Mere ääres on lahe, mulle väga meeldib, vahepeal peab veits mereōhku hingama siis saab edasi rännata. Homme lähen teen oma delfiinisōidu ka ära...Praegu söön merekaldal ōhtusööki- kalmaarirōngaid riisiga ning joon käärima läinud kookosemahla 🍚 Pärast lähen käin kalur- muusiku juurest ka läbi, vōtan magustoidu. Vōtaks klaasi veini ka, aga see on siin nii kallis 😂🙈

    Vōtsin hoopis ühe kohaliku ōlle ja kuulan kellegi meesterahvaga, kuidas kalur musitseerib oma pojaga vōi siis pojad koos- selline pereettevōtmine ikkagi...(tüdrukud, kus te nüüd siis olete...)

    Lōppkokkuvōttes istus Külli tüüpidega suure laua ümber ja valis hiiglaslikust kaustikust lugusid, mida nad järgmiseks mulle mängida saavad 🙈

    👣- Hotell Shri Ganesh
    (Kas keegi vaatab neid kaarditäpikesi ka? Ma ise hakkan juba unustama, kus mingi märk maha jäetud on)
    Read more

  • Day22

    Lovina

    December 3, 2016 in Indonesia

    Wunderschöne Natur, Wasserfälle, schwarzer Sand, Delphine und nette Locals.. das verbinde ich mit dem Norden von Bali.
    Einen Tag nach dem tauch Abenteuer beobachteten wir früh morgens Delphine... es waren so viele! Mit dem Roller erkundeten wir die bergige Landschaft und insgesamt 5 wasserfälle. Jetzt stand ich nicht nur unter einem, ich saß sogar auf einem ca 30 m hohen! Unglaublich... ein netter einheimischer begleitete uns auf der Tour und zeigte uns schöne Plätze. Als es zu regnen anfing wurden wir noch auf einen Kaffee an seinem Haus eingeladen.
    Am nächsten Tag war entspannen angesagt, Massage und nichts tun.
    Abends feierten wir mit einem einheimischen seinen Geburtstag am Strand mit Lagerfeuer, und gleichzeitig den Abschied von Irena (der Kroatin) mit der ich mich sehr gut verstand.
    Am nächsten Tag begann mein roadtrip mit dem Roller nach amed...
    Read more

You might also know this place by the following names:

Banjar Celukbuluh

Join us:

FindPenguins for iOS FindPenguins for Android

Sign up now