Indonesia

Banjar Padangtegal Tengah

Here you’ll find travel reports about Banjar Padangtegal Tengah. Discover travel destinations in Indonesia of travelers writing a travel blog on FindPenguins.

14 travelers at this place:

  • Day71

    This past week there has been a regular torrential down pour of rain that starts anytime in the afternoon and runs pretty much up until night time. We have settled in to our pet friendly hostel room and I've somehow become equanimous with the smell of cat poop. Even though it's in kitty litter this little kitten is an absolute shit storm. Like a giant never ending toothpaste bottle that's being slowly squeezed, the poop river runs deep. Luckily Beth's cordially volunteered for the admin involving the cat but I find myself fussing over her here and there as well. The Ashtanga sequence is befriending me more and more and I am truly enjoying sharing this with Beth and working within my own shallow limits of mobility. The plasticity of the body over time is a remarkable thing. Over time everything you do or don't do creates a functional boundary and quality of movement. Certain muscles disengage, become lazy, over compensate and become hyper toned, thus creating who you are today. So many of my clients have asked me why is their body like that and how is it creating pain, looking for a quick fix with treatment. So from now on my answer is just to do Ashtanga and you will figure it out yourself along the way.
    There are plenty of other beginners in the class so I don't feel behind or noob sensitive. We have done some day trips here and there but have spent most of the time chilling and planning the next couple of months as next week we move on to New Zealand. The Balinese "island" lifestyle is quite infectious which means that the high point of the day is drinking a cup of our favourite butter coffee or coconut latte with cashew nut milk. I know right, I have turned into a coffee snob ahaha.
    In certain areas of Bali there are literally more temples (over 20,000) than people so wherever you go you will pass by numerous statues and structures peppered in between shops and schools. Most of the heavily regarded tourist attractions are governed by a mobs of locals all standing at the entrances demanding entrance fees and payment for the alleged "guides." Apparently in some areas including the Besakih temple the locals have been very aggressive to foreigners who show up and don't want to pay and the situation has gotten pretty uncomfortable so the foreigners left. Even at some beaches the locals walk up and down interrupting you demanding that you go to their shop, in which we laugh off politely. So we have steered clear of those areas and we are both ready to move on. I am getting tired of fending off the taxi drivers who constantly hound me wherever I go as it has begun to wear on me. I think these are all symptoms of being somewhere for too long, but on the plus side it has engendered a hunger to go out and explore again.
    Read more

  • Day74

    Here are some shots of our morning commute. Beautiful lush scenery, coconut trees, ducks flapping around, and during the day Mosquitos carrying dengue fever. Gotta take the good with the bad I guess. Our 115cc Honda scoopy scooter zips around these these narrow twisties begrudgingly unless the throttle is wide open. Riding almost everyday has given me quite the forearm workout from all of the braking down the hills here too. Scooters are a lot of funRead more

  • Day61

    So far Ubud has been an interesting experience with a somewhat of a normal routine helping reduce the inflammation of constantly travelling and adjusting to new things. Mornings filled with Ashtanga yoga, afternoon adventures and excursions. The roads here are very well maintained compared to Nepal and Thailand so a 115cc scooter has been our Lamborghini of transport. Random traffic jams caused for no reason, random torrential rain storms almost daily, no speed limits, all with a wonderful humidity sitting around 70-80%. This style of Yoga I can tell you very succinctly expresses every little muscle imbalance, weakness and lack of flexibility you might have. My spine is much happier with the trunk rotations done with so many postures and now I can experientially confirm that custom orthotics are just a band aid type solution with any imbalances whether intrinsic or extrinsic muscles of the legs and or feet. Without them my balance is similar to an abandoned new born baby kitten. Which by the way we ended up adopting one for a few weeks. We had been out running errands and had pulled over to escape another afternoon downpour of rain drops the size of bricks under an abandoned building. There were some other locals there and we gravely acknowledged the egregious situation. Hearing a very strong shrieking meow from under one of the others' scooter, we looked and found a small kitten screaming for its life. Beth attempted some kind palpation but was met with strong fear, so declined. Hours later that day we discussed the situation again and decided to try to help somehow. We went to the market and purchased the necessary supplies(Beth knew what to get, I just bought some chocolate), took it to the vet a few times now and will take care of her until we leave. We have a local family here that will care for it afterwards.Read more

  • Day28

    Gestern war der Plan zunächst, den Tag mit Shoppen zu verbringen. Das Vorhaben wurde dann ziemlich schnell unterbrochen, weil "Cremation Day" in der Stadt war, also der Tag, an dem feierlich die kürzlich Verstorbenen verbrannt werden. Das Ganze findet in einer riesigen Zeremonie statt, die vom ganzen Dorf über Monate (teilweise Jahre) hinweg vorbereitet wird.
    Die Familien bauen riesige Holz-Tiere (Stier oder Kuh, je nach Geschlecht des verstorbenen), in welchen der Tote schliesslich verbrannt wird. Neben dem Tier wird auch ein Thron gebaut, der je nach Wichtigkeit der Person sehr hoch ist. Der Thron mit dem eingewickeltem Toten (manchmal auch mit Sarg) und das Tier zusammen mit bis zu 300 Opfergaben werden dann von hunderten Leuten durch die Stadt getragen und an einem bestimmten Ort verbrannt. Auf dem meist mehreren Kilometer weiten Weg, muss das extrem schwere Tier und der Thron mehrmals umgedreht werden, damit sich die Seele verirrt und nicht zurück findet. Nach der Verbrennung wird die Knochenasche von Hand von der Holzasche getrennt und feierlich im Wasser zerstreut. Nur so ist die Seele des Verstorbenen von allen Dämonen befreit und kann wiedergeboren werden. Diese Zeremonien kosten die Familien teilweise einen 3-Jahres-Lohn und oft stürzen sie sich dafür in Schulden oder müssen ihr Land verkaufen. Wenn man das Geld nicht zusammenbekommt, wird der Körper zuerst vergraben und dann zusammen mit anderen Toten kremiert.

    Die Stimmung war bei der "Feier" aber überraschend fröhlich und ausgelassen. Nur wenige Leute hatten traurige Gesichter. Aber man feiert eben, dass der Tote die Chance hat, ins ewige Reich zu gelangen.

    Ich sag ja ... die spinnen, die Hindus.
    Read more

  • Day28

    Pühapäevaks mul plaane ei olnud. Kōik lähemad turistikad on nähtud, elasin nö niisama 😊. Järgmised päevad tulevad ju töö mōttes suht hullumeelsed, lisaks tuleb mul üks lend selle kōige vahel ära teha.

    Lugesin lōpuks ka kommentaare enda majutuse kohta. Kurdeti selle üle, et pererahvas elab ja tegutseb siin samas, nö sisehoovis. Pereisa, kes on tuntud kui Papa, tegeleb refleksoloogiaga ning on kohalike seas väga tunnustatud. Sellest tulenevalt tiirutab siin igasuguseid- külastajad, kohalikud, ööbijad jne. Mind see pererahvas väga ei häirigi, pigem rohkem nagu teised ööbijad. Kōik on siin eriti "hōumid", aga kui mingi kanada seltskond üle hoovi kogu aeg jutustab siis ajab ikka närvi küll.. Ühesōnaga rōdu all mingi elu kogu aeg käib- kes mängib kitarri, kes laulab, kes jutustab Mammaga. Mamma tavaliselt jalutab lapselaps süles ringi ja uurib, kuidas külalistel läheb vōi siis askeldab oma katusealuses. Kukkede üle on samuti kurdetud, kuid mul ei ole veel ühtegi sellist ööbimist olnud, kus kuked ei oleks olnud kōrvalhoovis. Olen sellega ōnneks harjunud😀.

    Üks hommik oli mul siin mingi tseremoonia, kell 7 hakati pläristama. Täpselt nagu keegi oleks järjepidevalt jalgrattakella tiristanud ja see ei tahtnudki lōppeda. Lōpuks läksin alla, mōtlesin, et käin vähemalt hommikusöögil ära. Naised olid mu trepi ette korralikult üles rivistatud, pidulikult riides ning valmis ringkäiguks. Täpselt ma ei tea, mille puhul see kōik oli, aga ohvrikastikestega mööda territooriumi ringi kōnniti. Nende sarongid näevad tegelikult päris ägedad välja. Ehk siis riided, millega templites käiakse. Naistel on pitspluus ja suur rätik seelikuks keritud, seal juures veel riidest vöö. Meestel samuti suur rätik seelikuks, vöö ja mingi peakate. Meestel on vist üldjuhul mingi heledam särk. Pitspluused on alati väga erksavärvilised, ma ei teagi kas need värvid ka tähendavad midagi vōi ei. Selle kuu aja jooksul olen näinud paaril korral ka sellist moeröögatust, et heleda pitspluuse alla on pandud tumedad rinnakad. Ma ei tea, kas minu vanaema oleks mind kunagi nii kirikusse lubanud, ilmselt mitte 😇

    Ōhtul läksin kohalikku kinomajja. Film hakkas 19:30, päeva jooksul on üldse 3 seanssi, läksin kōige hilisemale 😎. Pühapäeva ōhtuks oli selline pärl nagu When Elephants Were Young. 2016 aasta film ja meilgi kinodes olnud, vähemalt PÖFF-l küll. Ja kus siis veel vaadata tōsielufilmi elevantidest ja sellest, kuidas nad vaikselt inimkäe läbi hääbuvad, kui mitte vihmasel jaanuari ōhtul Ubudis. Kino ise oli nagu meil kohalikus kultuurimajas, ainukese vahega, et seal sai ekstra healthy't sööki nautida. Pigem see oligi nagu söögikoht, kus saab filmi vaadata. Okei vb ma natukene liialdan. Valisin endale eraldi diivaniga koha, ühes tagumistes ridades. Eks ikka selleks, et oleks pead kuskile toetada 😂 ja sōin vegeburgerit. Filmi vaatasin nagu kodus, olesklesin diivanil ja nautisin suurt ekraani. (Ainukese vahega, et seal ma ei jäänud magama😎)

    Lisaks kōigele on Balil viisakas igal pool paljaste jalgadega käia ehk plätud jäävad uske taha. Vōib öelda, et pm igal pool. Ukse ette on nad tavaliselt pannud kokkulapitud froteerätiku vms kaltsu. Üldjuhul kui ma hakkan kuskilt lahkuma-kino, söögikoht, pood, siis ma tükk aega otsin laua alt vms jalanōusid. Kui ma olen tükk aega jalgadega laua all siblinud vōi peatpidi juba selle all siis tuleb meelde, et plätad on mul ju ukseava juures. Sest ega ust kui sellist neil ju ei ole 😂 Ja nende lauad on ka minu jaoks liiga madalad. On väga madalad lauad, mille ääres lebokottidega hea uneleda, aga nö päris lauad on ka sellised, et ma pean oma kintsud laua ja tooli vahele ikka pressima vōi on lihtsalt ebaloomulik asend 😄

    Esmaspäev läks juba suhteliselt töiselt ning planeerisin enda Filipiinide sōitu. Selle internetiga on ikka suhteliselt vōimatu sellist asja teha... No veits ajab ikka närvi küll 🙈selle kōige peale otsustasin ōhtul Papa leivanumbrit katsetada...refleksoloogia. Olin küll vahel kuulnud, kuidas osad kisendavad tal seal laua peal, aga ega mina tugev tüdruk...See on siis üks selline massaaži/ravi tüüp, kus muditakse/vajutatakse jalataldu. Iga punkt on ühendatud mingi organiga. See punkt, mis kōige rohkem valu teeb, peegeldab organi seisundid. Seal laual olles ma küll mōtlesin, et miks ma ei vōinud normaalse inimese kombel minna bali massaaži... mul ikka oli vaja ennast piinata. Papa ise arvas, et ma olen terve noor inimene, kael teeb ainult natukene muret. No see natukene on ikka vähe öeldud. Ma talun muidu suhteliselt hästi valu. Aga ta ikka pani mind ka seal laual oigama, ise ainult naeris ja patsutas jalgu, ei ole midagi...

    Terve järgmise päeva pea valutas, aga ma loodan, et see oli pingest 🌺

    Teisipäev möödus tööd tehes, tahaks öelda ka, et pesu pestes... aga tegelikult ma ainult viisin riided pesulasse ja tōin ära- 7 eset ja 1,5€, Eestis on vist üks särk 3,5€ 😄

    👣- Paradiso Ubud kino
    Read more

  • Day11

    Coming back down from our round through the northern country side above Ubud we lastly also made a stop inside Ubud to get some late lunch and explore the very crowded city for a bit.

You might also know this place by the following names:

Banjar Padangtegal Tengah

Join us:

FindPenguins for iOS FindPenguins for Android

or sign up here:

Sign up now