Malaysia
Teluk Burau

Here you’ll find travel reports about Teluk Burau. Discover travel destinations in Malaysia of travelers writing a travel blog on FindPenguins.

27 travelers at this place:

  • Day122

    Cable Car und Skybridge

    February 26 in Malaysia

    Auf Langkawi hat man so einige Möglichkeiten, den Tag zu verbringen...und Malaysia wäre nicht Malaysia, wenn es hier nicht auch ein paar besondere Attraktionen geben würde...
    Also auf zur steilsten Cable Car der Welt und zu einer der höchsten und längsten Skybridges....im Oriental Village an der Westküste.
    Auf dem Weg dorthin legten wir noch einen Stopp ein, da ich unbedingt den Sommerpalast vom Film "Anna und der König"sehen wollte.

    http://www.malaysiasite.nl/langkawiannaeng.htm

    Aber da waren wir wohl etwas spät dran...kein schöner traditioneller Sommerpalast mehr da....🤔😔😢 Stattdessen steht da jetzt ein weißes modernes Hotel an einem Yachthafen, in dem ziemlich viel Geld rumshipperte...Dafür musste der Palast weichen...wie schade...
    Nach einem Blick auf den Strand und den Leuchtturm setzten wir unseren Weg fort, um möglichst schnell zu unserem Highlight des Tages zu kommen.....
    Mit 42 % Steigung soll diese Seilbahn die steilste der Welt sein und mit 950 m soll sie auch die längste freie Spannweite haben.
    https://en.m.wikipedia.org/wiki/Langkawi_Cable_Car

    Damit sollte es jetzt auf 705 m hoch gehen, auf Langkawis zweithöchsten Berg
    Also für 55 malaysische Ringits je Person (sind ca. 11,50 €, 1 malaysischer Ringit sind ungefähr 21 cent)Tickets geholt und dann konnte die Fahrt losgehen..
    Und das mit mir als Schisser vor Höhe....ich habe Blut und Wasser geschwitzt, Augen zu, Sonnenbrille auf und mich krampfhaft an Marc festgehalten...irgendwann habe ich dann mal durch meine Sonnenbrille geblinzelt....und dann wurde ich mutiger und mutiger...
    http://www.panoramalangkawi.com/skycab/

    Auf der Zwischenstation angekommen, hatten wir einen grandiosen Ausblick auf die wunderschöne Landschaft....und nach oben zur Skybridge...
    Um dahin zu kommen, ging es noch einmal weiter mit der Seilbahn, aber nicht mehr so steil...
    Die nächste Herausforderung...ein Spaziergang über die 125 m lange geschwungene Himmelsbrücke, die nur durch einen 82 m hohen Mast gestützt wird.
    Wenn man sich erst einmal an die Höhe, den Wind und das leichte Schwingen der Brücke gewöhnt hat, war das schon 'ne coole Sache über den Baumgipfeln spazieren zu gehen....und sich auch einfach mal auf eine Glasfläche zu stellen...
    http://www.panoramalangkawi.com/skybridge/
    Und hier oben in luftiger Höhe kann man neben vielen vielen anderen Schlössern auch noch sein eigenes Herzvorhängeschloß dazu hängen...♥💑🔒
    Heute Abend haben wir an der Swimming Pool Bar eine neue Inspiration für eine Reise nach unserer Auszeit bekommen. Wir haben zwei junge Iranerinnen kennengelernt, die uns ihr Land so nahe gebracht haben, dass wir ganz neugierig geworden sind...per Whatsapp sind wir schon mal verbunden...😉
    Read more

  • Day36

    Rutschpartie bei 30 Grad

    February 6 in Malaysia

    Mit einem kurzen Aufstieg haben wir heute die Fallhöhe eines kleinen Wasserfalls überwunden und oberhalb davon in sieben natürlichen Schwimmbecken im Bergbach ⛰💧 gebadet – natürliche Wasserrutsche inklusive 😁 Die Äffchen brauchten auch eine Abkühlung …

  • Day97

    Le plus haut pont suspendu "au monde" !

    Ceux qui me connaissent bien, reconnaîtront mes progrès en regardant ces photos. Je peux vous dire que j'étais très en "contrôle" et que je marchais au centre du pont. Jade DEVAIT demeurer près de moi😛. Pas pour sa sécurité, mais pour me permettre de rester en état de revenir😲.

    Désolée ma grande fille et encore merci d'être monté avec moi, même si c'était la deuxième fois pour toi. XxxxRead more

  • Day22

    Rondje Langkawi

    September 13 in Malaysia

    We zijn op de scooter vertrokken voor een rondje Langkawi met al eerste doel de kabelbaan. Of de weergoden ons goed gezind zullen zijn is even afwachten. Het heeft afgelopen nacht enorm geregend en zo te zien komt er nog meer aan. Eén voordeel; de temperatuur blijft aangenaam.

    Omdat wolken en zon vechten om voorrang besluiten we toch de gok nog niet te wagen. Nu eerst koffie! Terug naar de brommer en dan dus eerst maar naar de Seven Wells & waterval.
    Het ligt dicht bij elkaar dus nog geen tien minuten later beginnen we wéér aan 300 traptreden naar de Seven Wells; zucht, puf, warm, zweten!
    We weten inmiddels wel dat men hier snel tevreden is dus eenmaal bij de bronnen boven maken we een enkele foto en beginnen weer aan de weg terug, ditmaal richting de waterval. We zijn nog niet zo onder de indruk.
    We worden onderweg al opgewacht door hondsbrutale makaken, gewapend met een stok lopen we verder. Ja, en dit is dan weer wél mooi! (Ondanks de vele makaken die ook hier rondlopen, maar er is een toerist die ze blijkbaar graag iets te eten geeft).

    Nadat we weer beneden staan is het weer nog niet echt opgeklaard. We besluiten de kabelbaan morgen in de herkansing te doen en toeren verder over het eiland naar de hoofdstad Kuah. Onderweg nog een keer schuilen voor een forse bui en zo tuffen we door totdat het mooi geweest is.
    Onderweg zien we nog wel diverse rubberplantages. Naast rijst en de visserij ook een van de inkomstenbronnen.
    Read more

  • Day17

    Langkawi

    November 20, 2016 in Malaysia

    Oh it felt so good to finally breathe some fresh air and be surrounded by nature 😄 Our first thing we did on Langkawi: take the cable car up to the almost 710m high Mount Machinchang.. beautiful views 😎

  • Day77

    75. päev- Cable Car

    March 21, 2017 in Malaysia

    Ilm oli jälle ilus ning tuleb aktiivseks hakata. Peab ära mainima ka selle, et LIMA17 hakkas täies hiilguses pihta. See väike saareke on nagu üks suur Õllesummer, esinejaid küll ei ole, aga selle eest taevas toimub hull möll ja see müra on kõrvulukustav. Hommik oli nagu iga teine, aga selle asemel, et pärast hommikusööki edasi töötada, läksin hoopis ja rentisin rolleri. Veits pidi järjekorras seisma, sest peale minu oli veel tahtjaid. Küsiti juhilube, ulatasin need.. onu tegi veel nalja, et kas oled ikka sina, kes seal pildil.. naeratasin ja ütlesin, et olen ikka mina. Väike paberitöö ja juba ma rolleri seljas istusingi. Kõigi kurvastuseks, eelkõige enda, mul ei ole sellest mitte ühetegi pilti.. Enne seda veel anti mulle kaart kaasa ja põhjalik õpetus, kuidas päeva veeta.. Jõudsin sellest õpetusest ainult pool ära teha 😄 Ma ei tea, kuidas nad arvasid, et ma terve päevaga saarele tiiru peale teen.. Igaluhul loksutati bensiinipaaki ja öeldi, et enne kui sa krokodillide juurde pöörad ja pärast seda, kui sa oled lõpetanud tädi Maali juures Pattaya Fried Rice'i söömise ja Donutsid, neid ei tohi kindlasti unustada, siis võta kütust, kindlasti võta seda kollast ja 5 ringgiti eest 😄. No okei, enam täpsemat päevaplaani ei saanudki olla. Kiiver pähe, kommentaar mu riietuse ja kiivrivärvi kohta, ning töristasin minema..

    Hoidsin hinge kinni, et kõik hästi läheks, sest viimasest sõidust on tükk aega möödas ja nad kõik ju uhke pilguga vaatasid, kuidas ma nüüd sõidan 😂 Üritasin meenutada, kust ma pidin täpselt ära keerama, sest veits oli liiklust ja ma ei saanud seisma jääda, et kaarti vaadata. Siin tuleb sõita vasakul pool tee ääres. Igal kurvil tuletasin endale meelde, et sina sõidad vasakul ja nüüd sa pead pöörama sinna teisele poole teed, aga 2. kurvis keerasingi valele poole, õnneks mitte küll valesse ritta, vaid lihtsalt parempöörde asemel tegin vasakpöörde 😅.. Kuid keerasin aga ennast teeääres ringi ja hakkasin õiges suunas minema. Mida ma veel kogu selle tegevuse käigus unustasin oli päikesekreem. Nii ma sõitsin kolmveernad tundi käevarred toredasti päikesele valla... Esimene peatus oli Langkawi Cable Car ehk midagi köisraudtee sarnast, õhus sõitev tramm 😄 Parkisin oma punase välgu ära, mis üle 50 sisse ei võtnud, ja läksin sissepääsu poole. Siia vahemärkuseks ütlen, et nägin täna ikka vääääga koledat vaatepilti... Poisil oli nägu nagu verekäkk ja silmad olid nii tumesinised ja paistes kui veel olla said, tema lõhkised jalad viitasid ilmselgelt rolleriõnnetusele. Aga taevaautodega ei saa vähemalt kokkupõrget teha..

    Ostsin viisakalt pileti ning läksin järjekorda. Järjekord oli umbes sama pikk, kui siis kui lennujaamas avatakse boarding gate. Ootasin ilusti oma aja ära, vaatasin, et parklas on üks geopeitus, mille võiks pärast ära võtta ja minu cable car saabuski. Hoopealt astusin peale ning sõits taevasse võis alata. Pillume nüüd mõned numbrilised faktid ka.. See kondel viib inimesed 708m kõrgusele Mount Machinchang'i otsa. See on siis kõrguselt teine mägi Langkawil ning sealne vaade on 360 kraadi ümber saare. Kohale viiakse kahe peatusega ehk vahepeal pidid maha tulema ja vaateplatvormil kohustuslikud pildid tegema, uuesti järjekorras seisma ja sai Top Station'sse. No vaade oli tõesti äge, ma ei hakka seda sõnadesse panema- ilus sinine ookena, mügarikud mäed ja palju rohelust ning taamal paistmas sadamake! Seal oli kaks vaateplatvormi ja mõnusasti ruumi, kohe nii palju, et üks Pakistani inimene hakkas mul järgi käima, tuli teisega siis pilti teha jälle ja seljatagant maha raputada..

    Seal kõrgel oli veel selline atraktsioon nagu SkyBridge! Numbrid on jälle sellised, et 125m pikk ja 660m üle merepinna. Top Station'i ja SkyBridge vahel peaks liikuma jälle üks kondlimoodine asjandus, aga see oli hetkel rivist väljas. Maksta tuli 5 ringgitit ja sai toredasti kuumal päeval jalutada mäest alla ja siis jälle mäest üles, et jõuda sillani. Seda alla jalutamist oli tükk maad rohkem kui viimast tegevust. Lõpuks sillale jõudes oli keel nii vestil kui veel olla sai. Veepudel sai jälle hetkega tühjaks... Siis oligi hea natukene maa ja taeva vahel kõõluda ning hinge tõmmata. Jällegi toredad vaated, see kõik läheb sinna Kõrgused Malaisias seeriasse. Panite tähele, et ma ütlesin, et alla oli tunduvalt pikem maa kui ülesse, nüüd oli ju kõik vastupidi... :( Ilmselgelt tsikk ei ole väääga ammu end liigutanud. Trepijooks ei ole minu ala 😅 Aga kõik see tehtud ja pilk jälle fookusesse saadud, võis kondlijärtsu võtta ja tagasi baasi sõita. Seekord natukene ebalevalt kõikus kogu see kupatus, aga kui mõelda, et kõik on ellu jäänud siis jään mina ka, läheb hirm üle 😊 Tagasi sõites hakkas tulema ka õrn udu.. Olin väga õnnelik, et seda enne ei olnud, väga kurb oleks olnud uduga sinna ülesse sõita ja mitte midagi näha!!

    Alla jõudes külastasin nende ühiskemmergut, üldjuhul on see tasuline, eks see hoiab natukenegi neid puhtana. Kuigi sellest ma ei hakka kunagi aru saama, miks osade kultuuride esindajad peavad jalgupidi prill-laual kükitama. Pärast on kõik sopane, märg ja rõve.. aga noh.. Tahtsin veel seda aaret ära võtta, aga jällegi oli liiga palju rahvast. Kahekesi on mugavam siis üks saab varjata teise uudistamist ebaloomulikus kohas, aga üksi parklas elektriposti juures turnida on natukene veider, jäi see aare saamata. Otsisin enda rollu ülesse, õnneks ma olin pilti teinud kui selle ära parkisin 😄. Alustuseks panin jälle vales suunas, õnneks tuli suht ruttu mingi erakuurort vastu. Pöörasin aga otsa ringi ja läksin õiges suunas...

    Ah et kuhu ma ka lähen..Chief Volvo päevaplaan nägi ette, et nüüd tuleks külastada Seven Wells veejuga. Tegelt seda juga oli juba enne kaabliautoga sõites näha, aga kohapeal tuleb ikka ka käia. Väike sõit, roller parklasse ja matk võib jälle alata. Nagu arvata võib siis need joad ei saa ju olla nüüd-siin-ja-praegu-ning-kukuvad-auku. Nende nägemiseks tuleb jälle ronida. Esimene juga Telaga Tujuh waterfalls on juba peaaegu poolel teel. Osad ütlevad, et see matk on üldse 600+ astet kõrge ja Telega on 300 astme peal, aga minu meelest ta oli madalamal. Igatahes juba selleks ajaks pilt jälle virvendas ees ja ma suutsin mõelda ainult külma vette kukkumisest. Teoreetiliselt oleks see olnud täiesti võimalik, aga ma piirdusin jalgade leotamisega. Kaardistasin koha ära, pulss jälle normaalne, võib aga taeva poole edasi minna.

    Juba jõudis jälle raskeks minna, kui tagant hakkasid lähenema tuttavad näod.. Need samad, keda ma platvormil olin maha raputanud. Ma ju ütlesin neile, et ma ei ole üksi ning mu sõbrad ootavad.. kus mul need sõbrad nüüd siis on... Seekord ei olnud kuskile põgeneda, trampisin nendega koos siis ülesse. Nii palav ja paha oli olla, nemad olid viimane asi, mida ma enda teele tahtsin. Jõudes sihtkohta oli jällegi muljetavaldav vaade, aga ma olin sunnitud neist tüüpidest eemale minema.. Jällegi sulistasin jalgu külmas vees, kuid seekord põõsa all ja tegin eemalt mõned pildid. Hetkel peaks siin kuiv aeg olema ja joad ei ole enda täies hiilguses ehk kõik seitse basseinikest ei olnud korralikult vett täis, kuid mõnes neis sai ikka jahutada ennast... Vb oleks seda teinudki, aga see oleks tähendanud rünnakut Pakistani poolt.

    Kell hakkas ka juba palju saama ning pidin oma päevatuurile joone alla tõmbama ehk hakkasin vaikselt alla minema, et rolluga veel valges koju saada. Läksin üksinda rõõmsal sammul, tegin veel paar selfit, kui järsku kuulen mingit hüüdmist seljataga.. Minu meelehärmiks oli üks pakistaanlane võtnud jalad selga ja mulle järgi jooksnud. Kõige halvem asi, mis minuga üldse juhtuda sai.. Nüüd ma pidin ta möla kuulama terve tee alla- oi tema on abielus ja kahe lapse isa jne jne jne.. Ma suutsin ainult mõelda, et miks see tee alla nii pikk peab olema. Parklasse jõudes tahtis to veel mu rollerile saada, sest ta oli jätnud oma sõbrad kus seda ja teist ning nüüd oli üksinda suht pärapõrgus. Vaidlesin temaga ikka tükk aega ning lõpuks raputasin maha..

    Sõit koju võis alata.. Chief oli mul käskinud ju tankida, aga mu päev lõppes enne ära, kui tema suunatud tankasse jõudsin, tuli leida mingi muu. Leidsingi, jamasin selle tankuriga tükk aega ja käisin vahepeal raha juurde maksmas jne. Lõpuks mul jäigi 5 ringgitit tanklatüdrukutele 😆 Paak sai enne täis lihtsalt ehk Chief luiskas mulle, et ma pean kindlasti seal tankima, muidu saab bensiin otsa.. ei olnud seal midagi otsakorral. Nüüd ma tankisin paagi triiki täis enne rolleri ära andmist.. Veits oli kahju ka, sest järgmine kord saan ma ju pool tühja paagiga rollu ja pean seda jälle tankima.. aga no mis teha... Muidu läks sõit õnnelikult ja püsisin ikka enda sõidusuunas 😇. Kätele tegin küll liiga, käevarred on nüüd tulipunased ja valutavad.. Ilm oli õhtuni ilus, käisin veel söömas ning jalutasin rannas.

    Panen veel pilti eelmise postituse alla..

    👣- Langkawi Cable Car
    Read more

  • Day2

    Oriental Village

    July 30, 2016 in Malaysia

    Das Oriental Village glich einem Vergnügungsdorf mit allerlei touristischen Attraktionen wie Autoscooter, "Wasserhamsterrädern" (oder wie die runden Bälle auf dem Wasser auch immer heißen), Cable Car und schwingenden Hängebrücken, auf denen die Leute irgendwie nicht richtig laufen können.

  • Day4

    Mit dem Cable Car hoch hinaus

    August 1, 2016 in Malaysia

    Beim Cable Car-Fahren ging es für uns hoch hinaus und - wie wir bei einem kurzen Blick nach unten feststellten - tief hinunter. Aber zum Glück hatten wir die Höhenangst an dem Tag zu Hause gelassen und genossen dafür auf der Bergspitze bei schönstem Sonnenschein eine tolle Aussicht auf die ganze Insel. Leider bekam ich dank des schönsten Sonnenscheins die Augen nie richtig für ein ordentliches Foto auf. #(Read more

You might also know this place by the following names:

Teluk Burau

Join us:

FindPenguins for iOS FindPenguins for Android

Sign up now