Indonesia
Wisata Puraluhur Beratan

Here you’ll find travel reports about Wisata Puraluhur Beratan. Discover travel destinations in Indonesia of travelers writing a travel blog on FindPenguins.

10 travelers at this place:

  • Day158

    Wassertempel "Ulan Daru Beratan"

    August 20 in Indonesia

    2 Stunden den Hintern platt sitzen auf dem Roller und dann waren wir endlich am Wassertempel „Ulan Daru Beratan“ angekommen, der ganz romantisch an einem der 3 grossen Seen von Bali liegt, dem Beratan-See. Wassertempel auf Bali sind meistens der Wassergöttin Dewi Danu geweiht, die u.a. dafür zuständig ist, Wasser für den Reisanbau zur Verfügung zu stellen.

    Ein wenig unterschätzt hatten wir die Höhenlage dieses Ausflugsziels. Wir schlängelten uns die Serpentinen immer höher, und die Temperaturen sanken immer tiefer. Am See im Sonnenschein war es zwar warm, doch Séb mussten wir während der Rückfahrt in Decken und Strandlaken einmummeln, da der Arme im T-Shirt und kurzer Hose bei 14C den kalten Fahrtwind auf dem Roller komplett abbekam. 🌬🛵😨

    Übrigens: das Foto mit dem Korb: Da hat wohl jemand seine Handtasche vergessen. Inhalt: eine Ente und ein Huhn. 🦆🐔😂
    Read more

  • Day5

    Pura Ulun Danu Beratan

    January 3, 2017 in Indonesia

    Abschließen ging es auf der Tempeltour zum See Danau Beratan, zum Tempel Pura Ulun Danau, dem Wahrzeichen von Bali. Mit elf Dächern ist dieser der wichtigste (ebenfalls ein Wasser-)Tempel von Bali und wurde zu Ehren von Shivas (Hindu-Gott) Gattin Parvati errichtet 🏯

  • Day23

    Pura Ulun Danu Bratan

    August 30, 2016 in Indonesia

    Einer der schönsten Tempel Balis befindet sich in den Bergen am Danau Beratan See.
    Auch wenn der Tempel - so wie die meißten Tempel Balis - sehr überlaufen ist, bietet er einem dennoch einen tollen Anblick. Als wir dort waren, wurde gerade eine Zeremonie abgehalten - welch ein Glück.

  • Day19

    17. päev- Bedugul

    January 22, 2017 in Indonesia

    Olen jälle natukene ajast maas, aga....

    Mäletate seal salongis määriti mulle mōned käepaelad pähe, hull müügitädi oli. Tema ei olnud see, kes mulle maniküüri tegi... lisaks ma olin nōus tema onuga järgmine hommik delfiine vaatama minema... 🐬

    Minek oli 6:00, tsikk oli oma rolluga mul vastas. Rannas oli juba päris palju inimesi, kōik ootasid merele minekut. Paadid, mis eelmised ōhtul kaldal ootasid, läksid kōik nüüd välja. Päike ei olnud veel tōusnud, kuked kiresid ümber ja meri oli tüüne. Väljas oli mōnusalt soe. Vōtsin igaks juhuks kileka kaasa, aga seda ei läinudki vaja. Tuli välja, et ma olin paadis üksinda (üldjuhul tuleb privaatreisi eest rohkem maksta... lugege veel rohkem). Ronisin paati ja sōit vōis alati.

    Algul oleks tahtnud talle küll dikteerida, et rumpel pakpoordi ja täiskäik edasi... kōik paadid ju suundusid ühte kohta, aga mis seal ikka, lähme me ka teistega koos. Vaikselt siis ulpisime... päike tōusis ja mōnus oli. Liikusime ka teistest natukene eemale, olin juba nōus alla andma, et ega igaüks ei peagi delfiine nägema, niigi oli tore hommikul vara ärgata ja merel olla. Kuid siis hakkas silm eristama väikseid küürukesi vees. Eks delfiinid on uudishimulikud nagu hülgedki, kōht täis siis hea natukene lustida. Nimelt kui "kapten" kuskil küüru näeb siis kohe suundutakse täiskäiguga sinna ja nii ligi 30 paati. Me oleks nagu mänginud mängu "kes jōuab kiiremini delfiini juurde". Kui kōik paadid olid kohal, oli delfiinidel paras aeg sukelduda 😊 See oli selline ōnnemäng. Pilte ma ei proovinudki teha, tahtsin ikka ise oma silmaga näha 😃Ja minu ōnneks pistis üks delfiinipere minu paadi juures pea veest välja ning tegid toredaid hüppeid. Üks isegi siputas natukene tagurpidi 😋 Pärast oli neid ikka veel veel näha, aga päris veest välja ei hüpanud kordagi. Delfiinid ujusid pea kümnekesi koos ja ma usun, et tegelikult oli neid palju rohkem kui meie nägime. Sukeldudes saab seal kindlasti väga meeldejääva kogemuse.

    Kokku olime ikka paar tundi merel. Pärast hommikusöök ja siis tuli edasi rännata. Kell oli juba päris palju ning bussile olin ammu hiljaks jäänud. Seekord tuli minna "tavalise taksoga". Pigem on see ikka auto juhiga- sōidujagamisteenus noh. Taksomeetreid kui selliseid ei ole, kindel suund/koht on enam-vähem fikshinnaga. Mina tahtsin saada Bedugul'i ja see maksis 350 000 IDR, kedagi ei huvitanud kuhu ma seal täpselt soovin vms. Hotellist telliti takso ja sai mugavalt oma pakkidega sisse istuda. Ise tänavalt taksot vōttes oleks ma ilmselt arvestama pidanud umbes sama hinnaga. Kui sa oled heleda nahatooniga ja kott seljas siis keegi allahindlust ei tee.

    Sōit kestis tunnikese ja suundusime lõuna poole- vulkaanimägedesse. Kes viitsib vōib topograafiliselt kaardilt vaadata, millistes kōrgustes ma siin ringi seiklen. Vahepeal tuleb ikka neelatada, et kōrvad lahti saada ja ega autojuhid ei saa ka muud teha, kui ainult keerutada mäest alla ja siis jälle natukene üles 😄

    Leidsime jälle autojuhiga kahepeale hotelli ülesse. Tema loomulikult minu google map'i ei uskunud. Alustuseks panime korralikult mööda, siis küsisime paarilt kohalikult ning seejärel läksime minu suunatud teedpidi.. voilaa.. olimegi kohal. Bedugul ei ole eriti turistipiirkond, odavaid hotelle vms siin pm ei olegi, ainult paar. Ülejäänud on kallid villad mägedes. Seekord valisin hotelli Airbnb'st ja selle reisi siiani kōige kallim ööbimine (selle koha odavaim) - 35,67€ öö. Pōhjus, miks ma siia tulin on jälle lihtne, kuna Lovinas ei ole tegelikult suurt midagi teha ja vaadata. Delfiinid ja kuumaveeallikad olid nähtud. Sukelduma ja snorgeldama ma ei tahtnud minna ning vaatamata olidki veel kuulsad waterfall'd ehk joad. Need joad on aga pigem siin pool kui seal. Teadupärast vesi ikka langeb kōrgemalt 🐉Tegelikult tahtsin ma "väikse" ekstreemse matka ka ette vōtta, aga eks paistab kuidas ilmaga ōnnistab.

    Olin ennast hotellis sisse seadnud ning oli aeg ümbrust uudistada. Minu lähedal on kuulus Bratan'i järv, millel asub tempel- Ulun Danu Bratan Temple. See on kujutatud isegi nende 50 000 kupüüril. Sissepääs maksab sama palju 😄. Alustuseks ma vōin kohe öelda, ei seda templit kui sellist ma ei näinud. Ma ei tea, kuidas ma nii pime olin. Seal oli suur ala, korralikult haljastatud park, inimesed said järvel kiirpaatidega sōitu teha ning söögikoht oli jne. Olin täie veendumuse juures, et templi nö sissepääs on kuskil mujal ning hetkel olen selles spotis, kus on suurepärane järvevaade. Aga kui ma olin juba väljunud, pidin tōdema, et see tempel kuskil ikkagi peitis ennast.

    Aga nüüd ma räägin teile sellest, mis minuga seal suurel alal juhtus. Mainin ära, et rahvast oli palju, parkla oli suuri turistibusse täis...

    Sisenen alale... minuga koos 3 noort, natukene nad kogelesid, kuid lōpuks ikka pärisid, kust ma pärit olen. Ma siis ikka vastu, et Eestist ja lähen mööda ning uudistan edasi. Mingi hetk sain aru, et minust tehakse nö salaja pilte. Okei, Seminyak's juhtus ju ka, et mōned tahtsid minuga pilti teha. Jäin siis järvekaldale seisma, et vaadata, kust ja kuhu need paadid sōidavad ja mōned pildid teha jne. Tuldi jälle juurde, kust ma pärit olen ja kas vōib pilti teha. No okei noh, mis seal siis ikka...

    Siis tuli järgmine ja järgmine ja järgmine ja järgmine ja siis nad moodustasid JÄRJEKORRA, reaalselt ma ei valeta. Uuh.. see sai tehtud, mōni arem jäi veel nurka seisma, ma nägin küll, aga ise ta ei tulnud küsima. Sain siis natukene edasi kōndida, kui osad eemalt näinud inimesed ka tahtisid pilte teha. Teeme siis- grupiga, kaksi, üksi, ühtpidi, teistpidi. Vahepeal tulid need kolm noort ka, kellest ma alguses rääkisin, nemad ka tahavad pilte. Sain natukene edasi kōndida ja juba kostus, kas saab pilte teha, siis taheti juba intervjuud teha jne... SAATE aru, ma pidin vähemaaaaaaalt 50 inimesega koos pilte tegema. Nad läksid kohe ähmi täis ja hakkasid edvistama ja tahtsid mind katsuda ja kätt ōlale panna jne jne jne... emad, lasped, isad, noorpaarid, vanaisad, telefoniga, seebikarbiga, suure fotokaga, selfid jne ... Ma tean nüüd täpselt, mis tunne on mōnel Eesti kuulsusel. Ühesōnaga seal sees ma rahulikult olla ei saanud. Kahju, et keegi seda ei filminud.

    Läksin siis värvast välja, et enda meelest templit üles otsida, aga ei, teeääres ei saanud ka rahu, pidin veel mōned sessioonid läbi viima. Siis sain aru, et tempel oli ikkagi seal samas, kust ma väljusin (sisse ma ju ei saanud enam minna, nad olekski jäänud mind pildistama). Üle tee, treppidest üles minnes oli veel üks tempel ja vaateplatvorm. Mōtlesin, et lähen siis uudistan sealt natukene veel seda järve, et kuidas ma seda ōiget templit ikkagi ei näinud. Üles jōudes moodustati loomulikult uus järjekord ja sessioon vōis jälle alata. Ma manasin lihtsalt naeratuse näole ja vaatasin, kuidas inimesed mu kōrval vahetused. Vahepeal anti asu liikuda vaateplatvormil natukene edasi, aga siis jälle keegi julges küsida ning kogu trall hakkas uuesti pihta. Ma ei kujuta ette ka mitme inimesega ma koos pilti tegin, see oli ikka komöödia omaette. (Eelmises postituses ma vist just ütlesin, et näen küllaltki ōudne välja) Panen teile ka ühe ōudse pildid, andsin vahelduseks enda telefoni ka kellegi kätte, nad ei saanud nagunii vahepeal aru, kelle aparaat kellegi käes on...

    Hotellist kirjutan homme...

    👣- Bratan Lake, tempel oli ka, aga seda ma ei näinud
    Read more

You might also know this place by the following names:

Wisata Puraluhur Beratan

Join us:

FindPenguins for iOS FindPenguins for Android

Sign up now